Vaiksete koolide ja kurjade sõnade päev Eestis
“Panin õpetajad ilusti bussi peale ja lehvitasin rätikuga järele. Kaks last istusid hommikul kooli juures lumehanges, need lehvitasid ka!” andis teada Ardu põhikooli direktor Tiiu Lõoke.
Kõik kooli 17 õpetajat sõitsid üksmeelselt Tallinnasse meeleavaldusele, lubasid seal esiritta kohad haarata ja kõik südamelt ära öelda.
Südamel on peamiselt raha. Aga peaks olema teadagi hoopis rahakotis. Või pangaarvel. Aga ei ole, paraku.
Direktor Lõoke valvas maja ja kooli kokk Mare Vahar soojendas tööl olevale mõnele mitteõpetajale pliidil Mulgi putru.
Aega kasutati suurpuhastuse tegemiseks ning vaikimisi hoiti meeleavaldajatele pöialt. Lapsed lasid künkalt liugu.
Füüsik arvutas teisiti
Ülenurme gümnaasiumi klassiruum aga lausa pungitas õpetajatest: käis streigikoosolek.
Arutati haridusminister Jaak Aaviksoo välja käidud palgapakkumist maksta igale pedagoogile vähemalt 700 eurot kuus.
“Jaak Aaviksoo andmetel tähendaks see 15protsendilist palgatõusu. Aaviksoo on füüsik, aga kui meie humanitaaridena kätte võtsime ja arvutama hakkasime, saime natuke teistsugused numbrid,” ütles sumisevatele kolleegidele ajalooõpetaja Peep Reimer. “Noorempedagoogil oleks tegelik palgatõus 13 protsenti ja pedagoogil 8 protsenti. Kuidas füüsik Aaviksoo sai tulemuseks 15 protsenti, ei oska ma öelda.”
Direktor Olev Saluveer suhtus oma alluvate streikimisse arusaamise ja toetusega.
“Streik on normaalne osa ühiskonnaelust, võimalus endast märku anda. Eelmine haridusminister lubas palgatõusu juba tänavuseks aastaks. Igal aastal lubatakse, aga vahe keskmise palgaga läheb veel suuremaks,” kõneles ta.
Samas tõdes Saluveer, et palk ei sõltu üksi Aaviksoost.
“Palga tõstmine eeldab üldist ühiskondlik-poliitilist kokkulepet, muidu me jäämegi seda arutama,” nentis direktor.
Osa rahast kaob teele
Kuna suur gümnaasiumihoone jäi õpilastest tühjaks, kasutasid seda kevadise suurkoristuse tegemiseks ära koristajad – pühkimine, pesemine, poonimine.
“Meie palk on 290 eurot kuus ja meie ei streigi, sest me ei saa endale lubada ainsagi päeva palga kaotamist,” väitsid nad.
Tartu kiirabiautojuhid toetasid eilehommikusel piketil õpetajaid, kuid muretsesid ka oma palga pärast.
Mõneti on nende olukord õpetajate omaga sarnane: riik eraldab palgaraha küll, kuid kiirabiettevõtetes kaob osa sellest ära ega jõua autojuhtideni.
Seetõttu on paljud juhid sunnitud rabama mitmel rindel: pärast 24tunnist kiirabivahetust pannakse selga teised riided ja minnakse tegema uut vahetust päästeametis või mujal.
“Praegu saab kiirabi tehnik-autojuht vähem palka kui ehituse abitööline,” ütles kiirabiautojuht Aim Uibo. “See pole normaalne.”
Kiirabitöötajad soovivad, et keerulistes liiklusoludes kiirabiautot roolivad mehed teeniksid tunnis vähemalt 3.80 eurot, praegu on nende tasuks 3.32–3.77 eurot.
“Selle palgaga ära ei ela,” nendib Igor Parveots. “Olen 30 aastat kiirabis töötanud, eluga riskides inimeste elusid päästnud. Aga kui ma pensionile lähen, siis arvestatakse minu koefitsiendiks vaid 0,7. Kahekümne töötatud aasta eest saan pensioni vaid 15 aasta eest, kolmekümne töötatud aasta eest vaid 20 aasta eest. Kiirabi on väärikas amet, riik võiks meile anda vähemalt väärika vanaduspõlve.”
“Seda pole tegelikult tarvis,” torkab vahele üks Parveotsa kolleege. “Me ei ela pensionini või vähemalt ei saa seda kuigi kaua. Töö on stressirohke. Mu endine paarimees jõudis pensionil olla vaid poolteist aastat.”
Parveots noogutab süngelt.
“Riik võiks midagi ette võtta hoopis selle tšinovnikute karjaga,” sõnab ta siis. “Ülemine ots kubiseb spetsialistidest, peaspetsialistidest, nõunikutest, asekantsleritest. Nende arvelt oleks võimalik kokku hoida, mitte minna tegelikku tööd tegeva inimese kallale.”
Piketeerijatega liitub ka ametiühingujuht Peep Peterson.
“Kui Ansip ütleb, et meil pole õpetajatega midagi ühist ja me ei peaks neid toetama, siis paljud meie emad, naised ja õed on õpetajad,” seletab ta
Teerullimeetod
Tartu bussipargi maja ette kogunes eile kella poole kümneks paarikümnest mehest koosnev pikett. Suur osa meestest olid aga hoopis päästjad.
“Streigiõigus meil ju puudub ning nii saamegi üksnes piketil teisi toetada,” nendib päästja Kalle, kes oma perenime ajalehes näha ei soovinud. “Ka meil võiks olla õigus oma huvide eest seista, kui seda teha riigi huvisid kahjustamata.”
Kallel on südame peal kollektiivlepinguseaduse muutmine ning üldse päästeametis toimuv.
“Päästekomandosid suletakse teerullimeetodil, tehakse reforme reformi pärast,” kurjustab ta. “Pärast ei küsi keegi, kas midagi läks ka valesti ning kes selle eest vastutab.”
Tema kolleeg Tõnis, samuti perekonnanime ütlemisel tagasihoidlik, imestab, kuidas saab ajakirjandus raporteerida üldisest palgatõusust.
“Väga imelik oli lehes näha pealkirja üldisest kuueprotsendisest palgatõusust. Riigiteenistujaid see igatahes küll puudutanud ei ole. Ja kui vaadata, mis on hindadega juhtunud, siis meie palgad on hoopis langenud.”
Bussijuht Kristo Rammul on koos kolleegidega kõige rohkem mures kollektiivlepingu saatuse pärast. “Kui see tühistatakse, siis kaotame paljud senised soodustused nagu 35päevane puhkus ja lisatasud,” ütleb Rammul. “Praegu aga toetame õpetajaid. Loodame, et kui meie hätta jääme, toetavad õpetajad ka meid.”
Oma vaiksel moel avaldasid õpetajatele toetust põllumehed.
“Ka minu abikaasa on õpetaja, sestap olen juba ligi 30 aastat näinud, milline töökoormus tal on – pole pea ühtki puhkepäeva, mil ta oma koolitööga ei tegeleks,” ütles Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra.
Põllumehed väitsid, et korraldaksid meeleldi toetusstreigi, kuid loomad tahavad süüa olenemata kellaajast ja valitsusest.
Tihasele terake...
Õpetajad said oma meele avaldamisega väga hästi hakkama. Vabaduse väljak Tallinnas lausa mühises nende vaimsest energiast, millega prooviti oma mõtted valitsejatele selgeks teha.
“Tihasele terake, õpetajale euroke!” kõneles üks plakateist. “Rõõmus õpetaja = rõõmus laps!” kõneles teine.
Tartu õpetajate miiting muutus aga IRLi-vastaseks meeleavalduseks. Kõnelejad meenutasid, kuidas praeguse haridusministri partei on juba korra murdnud lubadust maksta tublile õpetajale topeltpalka.
Streik: kes mida nõuab?
Haridustöötajad
- Tõsta õpetajate töötasu alammäärasid
2012. aastal vähemalt 20%.
- Taotleda tasu alammäärade otsustavat tõusu
2013. aastal.
- Tõsta õpetajate töötasu alammäär 2014. aastal
Eesti keskmisele tasemele.
- Säilitada õpetajate senine atesteerimissüsteem ja üleriigiliste töötasu alammäärade kehtestamise kord.
- Võrdsustada lasteaiaõpetajate töötasu alammäärad ja puhkus kooliõpetajate omadega.
- Kehtestada õpetaja nädalas antavate õppetundide arvuks 18 (liitklassides 16) ning maksta klassijuhatajatöö eest vähemalt 25% tema töötasu alammäärast.
- Hüvitada ületunnitöö.
Transporditöötajad
- Mitte anda tööandjatele õigust öelda üles tähtajatu või tähtajatuks muutunud kollektiivleping. “Tõsises ohus on meie palgad, puhkused ja teised sotsiaalsed tagatised!” kirjutavad transporditöötajad oma streigiflaieris.
- Takistada valitsuse kava mitte hakata alates 2013. aastast maksma töötuskindlustushüvitist ka neile, kes lahkuvad töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
Raudteelased
- Osutada tähelepanu Eesti Vabariigi valitsuse tööinimesevastasele tegevusele viimase kolme aasta jooksul: töötajate seisundit nõrgendava töölepinguseaduse vastuvõtmine, töötukassa raha üleviimine riigieelarvesse, elanikele kahjulike haridusreformide läbiviimine ning soov liituda võltsimisvastase kaubandusleppega ACTA.
- Mitte anda tööandjatele õigust öelda üles tähtajatu või tähtajatuks muutunud kollektiivleping.
Energeetikud
- Takistada valitsuse kava mitte hakata alates 2013. aastast maksma töötuskindlustushüvitist ka neile, kes lahkuvad töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
- Valitsus peaks alustama kõnelusi töötukassa reservide kasutamise osas ning arvestama ametiühingute arvamusega kollektiivlepinguseaduse muutmisel.
Allikas: ametiühingud,
