Ronisime üheskoos mäele ja siis läkski lahti. Kõige pikema liu sai Rivo Simon. Tema oli ka esimene sõitja. Nüüd läkski lahti õigeks lustimiseks. Emmed sumpasid lumes ja aitasid kelku edasi lükata, kui see vajalik oli. Sõitsime niikaua, kui isu täis sai. Järgmisena tegime kelkudega vastlasõitu raamatukogu juurde viiva tee peal. Lapsed istusid kelgu peal ja emmed vedasid seekord. Suures sõiduhoos kadus mõnigi mudilane kelgu pealt ära. Lõbu ja nalja sai palju!

Ruttu tuppa, sest küllaltki vile tuul sundis meid tagant. Riidest lahti ja kohe laua juurde vastlakukleid sööma ja tulist teed jooma. Viimane maitses eriti hästi, sest külmetama hakanud varbad-sõrmed tuli üles soojendada. Vastlakuklid oli meile valmistanud Marielli vanaema Marju. Carola emmel olid kaasas omakeedetud soolaoad, mis maitsesid kõigile hästi. Rosali emme tõi pudeliga morssi, sest palju oli vaja juua peale sellist möllamist.

Nagu seda müramist lumes veel vähe oli, mängisid lapsed võimlas pallidega ja ajasid üksteist taga, kuni veel jõudu oli...

Raivo tegi meie vastlapäevast palju pilte. Need jäävad meenutama toredat talvepäeva.

Aitäh kõigile osavõtjatele ja abilistele!