Mäetaguse osaleb varase märkamise programmis
„Koolikohustuse mittetäitmine, sisustamata vaba aeg, hooletusse jäetud pere, murega üksi olev laps, alaealiste korduvad õigusrikkumised, sõltuvusainete kasutamine, elukohast kaugel töötavad vanemad jne," loetles vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Kristiina Ets muresid ja probleeme, mis ümbritsevad praegust last ja noort. „Enamik inimesi on sellega lähemalt või kaugemalt kokku puutunud kas naabrina, vanemana, ametnikuna, õpetajana või tavakodanikuna. Selleks, et murest ei kasvaks välja suured probleemid, on vajalik varane sekkumine."
Ühe osana projektist viisid läinud aasta detsembris Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna tudengid Mäetaguse põhikooli 8. ja
9. klassi õpilaste ja nende vanemate seas läbi uurimuse ning tegid valla eakate seas fookusgrupi intervjuu, mille tulemusi nad 15. märtsil kell 16 mõisa saalis tutvustavad.
„Sel infopäeval on lisaks uurimistulemustest ettekande kuulamisele võimalik tutvuda Mäetaguse valla varase märkamise ja sekkumise esialgse tegevuskavaga ning avaldada selle kohta arvamust," ütles Ets.
Varase märkamise ja sekkumise põhimõtted on mõeldud laste ja noortega tegelevatele spetsialistidele ja institutsioonidele: koolidele, politseile, sotsiaaltöötajatele, noorsootöötajatele, perekondadele, omavalitsustele, kolmandale sektorile.
„Loomulikult on edu alus kõigi nimetatute koostöö," sõnas Ets. Ühelt poolt saab koostöös selgeks, kuidas korraldada konkreetselt lapse raskuste märkamist ning toetada teda nii koolis kui ka kodus, nii vaba aja veetmisel kui ka tulevikusihtide seadmisel. Laiemalt võttes aga soodustab koostöö algatusvõimelist ja elujõulist kogukonda: ühiselt sõnastatud põhimõtetele tuginedes saab luua võrgustikke, kus üksteist abistatakse ja usaldatakse. Mõistagi paraneb nii ka informatsiooni kättesaadavus.
2009. aastal alustati UNICEF Eesti eestvedamisel ning haridus- ja teadusministeeriumi, justiits-, sotsiaal- ja siseministeeriumi toetusel kogukonnapõhise varase märkamise ja sekkumise projekti, kuhu valiti osalema 6 omavalitsust: Jõhvi, Kose, Lihula, Rapla, Tapa ja Viljandi. Neis omavalitsustes rakendati kogukonna koostöömudelit (leitav aadressil www.kuriteoennetus.ee/markajahooli) laste ja noortega seotud spetsialistidele, sh koolid, noorsootöötajad, politsei, sotsiaaltöötajad, perekond, kohalik omavalitsus, kolmas sektor jt. Osalenud omavalitsustes on valmimas kohalikud tegevuskavad, kus muu hulgas on kirjas tegevused koolikohustuse mittetäitmise ja koolivägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks, samuti noorte vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks ning õigust rikkunud noorte ja nende perede toetamiseks.
2011. aastal liitusid programmiga Mäetaguse, Toila, Sillamäe, Rakvere, Tootsi ja Harku omavalitsus. Projekti on alates 2009. aastast rahastanud hasartmängumaksu nõukogu.
_____________________________________
Töö riskiperede ja nende lastega Mäetagusel
* Koostöö toimib eri asutuste ja partnerite vahel. Haigla sotsiaaltöötaja teavitab lapse sünnist valla lastekaitsetöötajat või sotsiaalnõunikku ja hindab samas ise pere toimetulekut ja võimalike probleemide esinemise ohtu.
* Lastekaitsetöötaja külastab perekonda kas haiglas või kohe pärast lapse sündi kodus, et välja selgitada, milline on olukord ja millist abi pere vajab.
* Sotsiaaltöötajad abistavad perekonda ja pakuvad teenustena nõustamist, võimaluse korral tugiisiku abi, toetavad peresid asjaajamisel ja jagavad ka sotsiaaltoetusi.
* Juhul kui peres on lapse hooletusse jätmise oht alkoholi vms probleemi tõttu, osaleb võrgustiku töös ka piirkonnapolitseinik, kes omalt poolt kontrollib peret pisteliselt.
* Peale selle toimib aktiivne sotsiaalne kontroll ehk siis naabrid informeerivad sotsiaaltöötajaid (helistavad või tulevad sotsiaaltöötaja juurde). Tugigrupi kohtumised koolis.
* Koolis toimuvad regulaarsed tugigrupi kohtumised, et tegelda raskete lastega. Lastekaitsespetsialisti ja kooli sotsiaaltöötaja regulaarsed kohtumised.
* Lastekaitsespetsialisti ja kooli sotsiaaltöötaja regulaarsete kohtumiste eesmärk on tagada hea töö peredega.
