Vladislav Koržets ise end luuletajaks ei pea
Kolmapäeval on emakeelepäev. Sellega seoses toimub pühapäeval, 18. märtsil algusega kell 17 Nõmme kultuurikeskuses kirjanduskontsert pealkirjaga «Meeles ja keeles», kus esinejateks Vladislav Koržets ja Riho Sibul, kes kumbki ilmselt lähemat tutvustamist ei vaja. Kirjanduskontserdil saab kuulda Koržetsi tekste nii tema enda kui ta hea sõbra Riho Sibula esituses. Nõmme Sõnumid käis möödunud reedel Vladislav Koržetsi kui laulutekstide autoriga vestlemas.
Ilmselt veidi vähem teatakse teda luuletajana ja lauluteksite autorina, kelle sõnadele tehtud laule on esitanud Tõnis Mägi, Riho Sibul, Gunnar Graps, ansamblid Ultima Thule, Ruja jmt.
Tõsi, luuletajaks ei soovi Koržets ise end nimetada. «Ma ei saa öelda, et pean ennast luuletajaks, ei pea. Enda luuletajaks pidamine on koormav, muutub inimese jaoks rolliks ja hakkab teda ahistama ja kammitsema,» räägib ta. «Kui minult küsitakase, kes ma olen, soovides, et ma oma sotsiaalse rolli välja tooksin, siis ma ei oskagi tuua, neid on nii erinevaid. Olen kogenud seda, kuidas roll inimest enese alla haarab, oma võimusesse, ja kui raske on sellest rollist vabaneda,» sõnas väga pikalt ka humoristina tuntud Koržets.
Ka looduse- ja kalamehena ikoonistamine ei pruugi tema sõnul alati meeldiv olla. «Kui mind nimetatakse Eesti esikalastajaks, tunnen sügavat piinlikkust ja ebamugavust, sest kalamehi, kes on minust selle asja peale osavamad, pühendunumad, keskendunumad, kes valdavad neid kunste paremini, on Eestis küllaga,» räägib ta. «Jah, ma oskan küll kala püüda, oskan küll. Ma olen teoorias ilmselt Eesti tugevaimad käppasid, sest ma olen nii andetu kalamees, et ma pean teooriat uurima,» ütleb ka kaheksa aastat ajakirja Kalastaja peatoimetaja ametit pidanud Koržets muheldes.
Tekst, mis lauluks võiks saada
Eesti keel on Vladislav Koržetsi jaoks kirjutamise ja mõtlemise keel. «Jah, mu elus on olnud perioode, kus ma olen suutnud vene keeles mõtelda ja hädapäraselt midagi kirjutada, saksa keeles üsna natukene, aga need ei ole mingil juhul mu kirjandusliku loome keeled. Minu loomekeel on ikka see keel, mille sees ma olen. Keel määrab minu maailmataju ja -tunnet, keel ongi see vahend, läbi mille ma ilma tajun. Mulle on antud eesti keel.»
Emakeelepäeva kirjanduskontserdile pealkirja andnud «Meeles ja keeles» on mullu sügisel ilmunud Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi cd-plaadi «Kahemehesaag» avalugu. Koržetsi sõnul sündis see tekst tegelikult tellimustööna, kuid lauluks siiski ei saanud. «See sündis siis, kui Eesti Keeled valmistus oma kümnendat sünnipäeva tähistama ja Ain Agan tegi juttu, et kas ma ei teeks selle jaoks üht teksti, mis lauluks võiks saada. Aga siis - kuidas nüüd öelda - Riho ja Ain ei suutnud delikaatsusest ära jagada, kes peaks viisi tegema... Nüüd ma lugesin selle siis ise plaadile, taustaks Riho muusika,» rääkis Koržets ühe loo sünnilugu.
«Kui ma kirjutan mõnd teksti, siis ma mõtlen küll, et võib-olla Riho või mõni teine sõber tahaks sellest laulu teha. Aga meie töö ei käi nii, et meloodia oleks valmis, vaid enne on ikka tekst. Jah, ma olen mõne üksiku loo siiski ka valmis meloodiale teinud. Näiteks Lotte-filmi tunnuslaul Sven Grünbergi muusikale, aga see on erand. Üks laulutekst võib sündida kähku, kuid võib küpseda minus ka väga kaua, lausa aastaid, näiteks «Videviku» teksti puhul läks esimese salmi valmimisest kogu teksti valmissaamiseni 4-5 aastat. Mul on kusagil kuklas ikka ootvel mõned kujundid, millede sättimine seotud kõneks ootab õnnelikku päeva või lihtsalt tellimust. Nii tegin mullu «Kormoranide» filmi jaoks kahe päevaga kolm teksti, aga nii «Priiuse orjade» kui ka «Stepihundi ulu» põhikujundid kummitasid mind juba ammu. Ja mis veel: päev, mil sünnib tekst, on sulaselge rõõmupäev. »
Autogrammidega plaat
Pühapäeval, 18. märtsil kell 17 algab Nõmme kultuurikeskuses emakeelepäevale pühendatud kirjanduskontsert «Meeles ja keeles». Laval on Riho Sibul ja Vladislav Koržets. Kontserdilt on võimalik osta ka Sibula ja Koržetsi autogrammidega CD-plaati «Kahemehesaag».
