Fotograaf kohtas Väätsal karu
Loodusfotograaf Ingmar Muusikus sai esmaspäeval Järvamaal Väätsa metsas kokku karuga.
“Tume kogu kohmitses võsas. Märkasime teineteist korraga,” ütles Muusikus. Korraga otsustati ka vastassuundades laiali minna.
Fotograaf liikus karu jälgi pidi tagasi, et vaadata, kust ärkaja tuli. Kahjuks oli õhtuhämarus enne käes, kui ta taliuinaku paika jõudis.
“Tundus, et olin sellele kohale juba üsna lähedal,” rääkis Muusikus, kirjeldades jälgede järgi, kuidas ärkaja omal teekonnal oli mitu korda veel lume peal pikutanud.
Karu esikäpa jälje laius, 14 sentimeetrit, viitab üksikule isakarule. “Ma just ootasin, et nüüd peaksid esimesed teated hakkama tulema,” ütles Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil, kelle sõnul on just praegu esimeste karude ärkamise paras aeg.
Isakarud hakkavad liikuma märtsi algusest, ärkamine sõltub palju ilmaoludest. Eelmise nädalavahetusega tulnud suurem sula võib nüüd järjestikku isakarude taliuinakut lõpetada.
Kauemaks jäävad pesadesse aastaste poegadega emakarud, kes võivad liikuma hakata märtsi lõpus või aprilli alguses. Tänavu sündinud poegadega emakarud jäävad pessa kauemaks.
“Praegu ärganud karud otsivad toiduks mõnda raibet või proovivad murda metssea. Väikeste poegadega emakaru aga ootab, kuni on esimesi rohuliblesid võtta. Ka peab ta ootama, kuni pojad sealmaal, et ringi liikuda suudavad,” rääkis Männil.
Loodusemees Peeter Hussar ütles Lääne-Virumaa karude kohta aga nii: “Eile kuulsin ära esimese lõokese laulu ja arvan, et siinsete karude liikuma hakkamine on päevade küsimus.”
Keskkonnateabe Keskuse “Ulukite jäljevihik” õpetab, et karu jälgesid mõõdetakse esikäpa jälje põhjast. Aastase karu jälje laius on 9–11 cm, täiskasvanud emasel karul 11,5–13,5 cm ja täiskasvanud isasel 14–18 cm.
