Rõngu koolimaja ehitamisest: kas vald ikka toimis õigesti, kui otsustas kooli valmis ehitada?
Teatavasti peeti rahandusministri kahe käskkirjaga 01. märtsist 2009 jõustunud seadusemuudatuse alusel Rõngu vallalt kinni kokku enam kui 29 miljonit krooni seoses etteheitega, et vald on võtnud endale seadusega vastuolus kohustuse koolimaja ehituse finantseerimiseks. Kohtuliku kompromissi käigus Rahandusministeerium tühistas ise mõlemad käskkirjad, kohus kinnitas kompromisslepingu ning see on jõustunud.
Järgnev on piiratud leheruumi arvestades väga napp kokkuvõte vaid ühest vaidluse sõlmküsimusest- seaduse tagasiulatuvast jõust käesoleva kaasuse lahendamisel. Ruumipuudusel ei leia pikemat käsitlust kohtumenetluses selgunud asjaolud, et koolimaja oli enne remonti tule-ja varisemisohtlik ning tuletõrje järgmine ettekirjutus oleks tähendanud ehk kooli sulgemist. Ei jõua kirjutada ka sellest, et riigiametnikud kogemuste vähesusest tulenevalt pidurdasid koolimaja hanget olukorras, kus hankedokumendid olid esitatud riigihangete registrile juba 2008. Ma ei korda lugejale hästi teada olevat tausta, et kaks vallavanemat koolimajaga seoses lühikese aja jooksul oma koha kaotasid ja politsei alustas kriminaalasja, mis praeguseks kellelegi süüdistust esitamata on lõpetatud. Siinkohal ei mahu ka arutlema, kas seadusandja tahe oli piirata eelkõige täiendava laenu võtmist või ka omavahenditest plaanitavaid finantseeringuid nagu kavandas esialgu Rõngu vald.
01.03.2009 jõustatud seadusemuudatuse eesmärk oli kehtestada ootamatu moratoorium kohalikele omavalitsustele, et tagada euroga liitumiseks nõutud Maastrichti eelarve puudujäägi kriteeriumi täitmine. Ootamatult seetõttu, et välistada olukord, kus mõni omavalitsus jõuaks ennetavalt laenu võtta teades plaanitavast piirangust. Puudub vaidlus, et vald kuulutas pakkumise koolimaja hankeks välja 02.02.2009, see on enne seadusemuudatuse vastuvõtmist, kuid sõlmis hankelepingu pärast seadusemuudatust. Üldjuhul ei ole seadusel õiguslikku jõudu, mis piiraks enne seaduse jõustumist isikul olnud õiguste teostamist tagasiulatuvalt. Ehk siis, kui vallal oli hankega alustatud, ei pidanuks vald õigusteooria üldtunnustatud põhimõtte kohaselt enam juba alustatud hanget tühistama.
Üks olulisemaid valla argumente käesolevas vaidluses oligi, et tulenevalt ka Rahandusministeeriumi enda tõlgendusest, mis on esitatud teises asjas Riigikohtule ning kättesaadav ka ministeeriumi kodulehelt, ei kohaldata sanktsioone kohaliku omavalitsuse suhtes, kes on võtnud endale siduva kohustuse ükskõik millisel moel enne VLES § 8 jõustumist 01.02.2009.
Seega läks ministeerium Rõngu valla suhtes ilmselgelt lisaks õigusteooriale ka iseendaga vastuollu ning selle teadvustamine pika ja vaevalise kohtumenetluse käigus tõi mõistmise, et vaidlus tuleb lõpetada. Sõlmitud kompromissiga tühistas ministeerium oma käskkirjad ja vabastas külmutatud raha. Valla vastusammuks kompromissi läbirääkimistel oli nõustumine, et raha saadakse vabaks 2011. aasta lõpuks, mitte kompromissi sõlmimise päevast. Ministeeriumit tuleb tunnustada mehisuse eest käskkirjade tühistamisel.
Kirjeldatud olukorras pole praegu tagantjärgi enam isegi mõtet püstitada küsimust, kas Rõngu vald midagi rikkus. Ministeerium on rikkumise etteheiteid sisaldavad käskkirjad tühistanud, see tähendab, et õiguslikke etteheiteid enam ei eksisteeri.
Ülejäänud võimalikud küsimused pole juba õiguslikud, vaid on lahendatavad tervet talupojamõistust kasutades. Igaühel on vabal maal õigus oma arvamusele, kas kaelakukkuvat hoonet ikka pidi hakkama ümber ehitama või võinuks oodata veel mõned aastad.
