Mis on toimunud Rõngu kaugküttega ja selle hinnaga 2005-2012?
Mitte mingisuguseid investeeringuid ei kannatanud teha. Mehed kütsid katlaid ennastsalgavalt ja sellegipoolest esines katkestusi küttesüsteemis. Elati põhimõttel, et oleks võimalikult odav, kuid seda, mis edasi saab, ei teadnud keegi. Kõlas läbi ka arvamus, et küll vald toimetab ja leiab viisi, kuidas kütta, sest kütmata jätmine oleks välistatud. Mäletan, et paljudel inimestel oli arvamus, et lihtsalt ei maksa sooja eest esitatud arvet ja taheti näha, mis juhtub. Lõpuks muidugi veeres antud probleem lumepallina ja vahendid kütte ostmiseks puudusid. Rõngus asetsevad küttetrassid olid vanad ning suure kaoga.
2005. aasta hilissügisel oli vallal suurim probleem, mis saab seoses kütmisega ette tulla. Soojatarbijate võlad vallas olid kasvanud nii suureks, et Rõngu vallas tegutsenud ettevõte Reinu Soojus oli peaaegu pankrotis ja kütta enam ei kavatsenud ning vald ei suutnud firmat milleski toetada. Reinu Soojuse juht Rein Metsa kolis Soome elama ja firma tegevust jäi lõpetama ainult raamatupidaja. Nüüd oli aga ainukeseks lahenduseks see, et keegi ostaks kiiresti katlamaja Reinu Soojuselt ära ja oleks võimeline kütmisega alustama. Reinu Soojust ei saanud ju keegi sundida varast loobuma nii, et firmale jääksid ainult nõuded. Eelmised vallavanemad suutsid suhted Reinu Soojusega niikaugele viia, et mulle tundus edaspidine kütmine täiesti võimatu. Aivar Kuuskvere suutis Reinu Soojusega siiski kokkuleppele saada ja leiti kütja OÜ ning investor Avotermi (kes ostis ka katlamaja Reinu Soojuselt) näol ja see oli tollel ajahetkel ainus variant, sest ei olnud kedagi, kes kiiresti investeeriks ja kütmist alustaks. Hakkeküttele üleminek oli aga tookord utoopiline nii hinnaliselt kui ajaliselt. Kaugküttega liideti ka Rõngu keskkool ning kõikide soojatarbijateni paigaldati uus eelisoleeritud küttetorustik. Lisaks said kõik tarbijad normaalsed soojasõlmed valla ja elanikkonna investeeringute abil.
Lisaks kinnitas Rõngu vallavolikogu oma määrusega kaugkütte hinnavalemid nii Rõngu kui Käärdi alevikus. Hinnavalem kehtestas baashinna ja võimaliku kallinemise seoses põlevkiviõli sisseostuhinna ning käibemaksu muutumise osas.
Hinnad on olnud alljärgnevad:
à 2005. aastal oli MWh hind 41,68 EUR; à 2006. aastal oli MWh hind 41,68 EUR; à 2007. aastal oli MWh hind 43,76 EUR; à 2008. aastal oli MWh hind 48,69 EUR. Hinda tõstis eelkõige käibemaksu tõus 5%-lt 18%- le; à 2009. aastal oli MWh hind 50,79 EUR. Hinda tõstis jälle käibemaksu tõus juulis 18%-lt 20%-le; à 2010. aastal võeti omavalitsustelt ära hinna kujundamise õigus ehk siis hinna tõusu hakkas kooskõlastama riik. 2010. aastast kuni tänaseni tõuseb hind iga kuuga ja viimastel kuudel on tõusnud koguni kaks korda. Varem andis kütja hinna kujunduse kohta andmeid, täna aga saadab hindu uurima kütja kodulehele; à 08.12. 2011. aastal oli MWh hind juba 92,94 EUR; à 13.01. 2012. aastal oli MWh hind 93,52 EUR; à 17.02. 2012. aastal oli MWh hind 94,116 EUR.
Kokkuvõtteks: mida me näeme? Riik on tõstnud käibemaksu 5%-lt 20%-le ja võtnud vallavolikogult (ehk rahvaesindajatelt) hinnatõusu ohjeldamise.
Seega oli hind suhteliselt stabiilne kuni 2009. aastani ja keegi ei näinud põhjust otsida midagi uut. Peale 2009. aastat on hind tänaseni tõusnud juba peaaegu 100% ja lõppu sellele ei näe tulevat. Hinnatõus ei ole siiski valus ainult valla inimestele, vaid ka valla eelarvele. Mida aga teha?
Rõngu Keskkool on uue soojustusega kokkuhoidnud 40-45% kindlasti, Rõngu Hooldusravikeskus on samuti maksimaalselt soojustatud, kuigi viimast hoonet pole võrrelda millegagi, see on uus. Rõngu Lasteaed on normaalse kuluga (samuti soojustatud), seega vald selle koha pealt enam suuremat kokkuhoidu teha ei saa. Trassid on uued ja minimaalse kaoga. Ainuke võimalus olekski kaugküttest lahti öelda ja leida paremad lahendused teiste kütteliikide näol. Nüüd tekib uus küsimus, mis saab kortermajadest?
Kortermajade ühistud ise pole siiani kahjuks midagi ette võtnud. On tehtud valla algatusel koosolekuid ja ka agitatsiooni, et hakataks maju soojustama (milleks täna pakutakse ka KredExist toetust ja laenuraha) või tuleks mõelda hoopis oma küttesüsteemi loomisele?
Tegelikult on ring täis saanud, sest 2005. aastal oli juba probleemiks, kes ostaks katlamaja Reinu Soojuselt, täna aga OÜ Avotermilt, hakkaks kütma ja pakuks odavamat MWh hinda. Oleme otsinud alternatiive ja on ka pakkumisi, kuid kes võtab vastutuse ja on nõus variandiga, et kanda kolme aasta pärast lurjuse tiitlit (nagu siiani on seda rolli täitnud endine vallavanem Aivar Kuuskvere, keda seostatakse antud teemaga Rõngus)? Üks võimalus oleks selline, et keegi võtaks tsentraalkatlamaja enda hallata ja teeks investeeringud, kuid jälle võib juhtuda nii: hea-hea-hea-halb. Teine variant oleks, et iga kütmist vajav objekt vaadaku ise, kuidas hakkama saab ja OÜ Avoterm tehku oma kateldega, mida tahab. Viimane võimalus oleks valla eelarve juures väga suure kaaluga.
Antud teema ja selle ümber tiirlevad probleemid ei jäta kedagi meist külmaks. Peame vastu võtma tõsiseid otsuseid, et mida teha ja kuidas käituda edasi. Üksteise süüdistamisest on siiski ülimalt vähe kasu ja edasi aitaksid üksnes koostöö ning huvi asja vastu, et olukorda parandada.
