Aabitsapidu oli tore

Kaheksandal veebrua­ril pidas esimene klass koos viienda klassiga Aabit­sapidu. Esimese klassi lastel olid päkapikumütsid peas ja rõõmsad näod.

Alustati lihtsate loodus­õpetuse ülesannetega. Igaüks sai teadmisi proovile panna. Ülesanded lahendati ladu­salt, paar korda jäädi tupi­kusse, kuid sellest saadi väi­kese abiga üle. Esimese klassi lapsed olid tõesti nutikad. Õpetajateks olid Liis- Ma­riliin Nõmmik ja Eva- Liisa Sammelselg.

Järgnesid matemaatika­ülesanded. Tehteid oli väga palju, kuid jällegi olid õpila­sed usinad ülesannete ja rist­sõnade lahendamisel. Õpeta­ja oli Alvaro Keskküla.

Edasi lahendati piltpuslesid, juhendajaks oli Kasper Elisarov. Piltpusled olid keerukamad - õpeta­jadki pidid appi tõttama. Kahjuks ei saanudki kõik lahendatud. Klass jättis need endale, et harjutada.

Siis juba esimese klassi lastel jalad ja käed kibelesid, et esitada viiendale klassile tantsud, mis olid väga tore­dad. Lisaks loeti luuletusi, mis paljuski ühtisid oluga.

Mõistatused oli koosta­tud Victorya Oinak ning ju­hendas Sirle Kiik. Need olid küll tugevad pähklid. Viies klass aitas nõu ja jõuga kaa­sa, andes vihjeid. Kui üks ei teadnud, teadis teine.

Aeg hakkas otsa saama. Tegime mõned pildid ja mait­sesime küpsiseid. Viies klass lootis, et jõuab veel mängida arvamismängu, mis käib nii, et paberil on kirjas looma nimi ja paber arvaja seljal, kes esitab küsimusi looma kohta. Kõik, kes ootavad oma vastamiskorda vastavad kas jah või ei. Kui arvaja ära ar­vab, on uue lapse kord. Seda mängu jäi esimene klass mängima, kuid viies lahkus. Mängu võite ka Teie, hea lu­geja, mängida koos sõprade­ga või perega.

Oli tore üritus.