„Sisuliselt on see meditatsioon, kus tähelepanu ja teadlikkus on ühes punktis, ühel kindlal objektil, et dresseerida seda osa meis, mis muidu hüpleb meelevaldselt ühelt signaalilt teisele - „purjus ahvi sarnaselt," nagu targad on öelnud," rääkis Kibur, kes enne rännakut meestele ka tunniajase temaatilise ja selgitava loengu pidas.

Kibur ütles, et kui teadlikkus hoida paigal, siis on võimalik märgata endas aset leidvaid protsesse ja õppida ennast tundma.

Rännak vaikuses, kus teadlikkus hoitakse ühel punktil, nt eesmineja kandadel, vabastab Kiburi sõnul teadlikkuse hüppamise ja säästab energiat. Ta märkis, et igapäevaste väljakujunenud reflekside ajendil tegutsemine, kuhu lisanduvad veel ka hääled, võtab inimesi kiiresti võhmale ja teeb patareid tühjaks. Tavaliselt laetakse end sellistel puhkudel nn emotsionaalsete laksudega, mis muudab inimesed erinevateks hoolikuteks, sõltlasteks.

Rännak vaikuses, ka ilma välise rändeta, annab seevastu süviti võimaluse märgata seda, mis me ei ole ja näha igapäevaelu karusselli ja neid niite, mis meid käima tõmbavad. Kirikuõpetajast kaitseliitlase sõnul asetab vaikuse rännak osalejad hetkesse, olevikku - sinna kuhu palvegi.

Kaiu miinipildujarühma ülema leitnant Kalev Kiviste sõnul oli vaikne rännak kaitseliitlastele äärmiselt vajalik.

„On oluline, et me ei murduks vaimu poolest," sõnas Kiviste. Ta tõdes, et esimene veerandik ligi kolmveerand tundi kestnud rännakust oli üsna raske pilk maas käia ja igasuguseid pähe tulevaid mõtteid eemale tõrjuda. Rühmaülem märkis, et uutmoodi matka idee võtsid rühmaliikmed hästi omaks, kuna Tauno Kibur on oma ja teda usaldatakse.

Loodetavasti kandub Kaius esmakordselt ellu viidud vaikse rännaku idee edasi ka teistesse Kaitseliidu rühmadesse.