Ühistegevus ja majandusõpetus üldhariduskoolidesse

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on vastu võtnud resolutsiooni, mille kohaselt on 2012. aasta kuulutatud rahvusvaheliseks kooperatsiooniaastaks, julgustades kõiki liikmesriike ja teisi huvigruppe edendama ühistegevust ja asutama ühistuid ning tõstma teadlikkust nende panustamise kohta sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse. Ka Eesti Maaülikooli Ühistegevuse aluste kursusel pühendutakse rohkem ühistegevusest rääkimisele.

Niisiis, kas Teie olete tegelenud ühistegevusega, või kokku puutunud ühistutega? Tekib küsimus, mis on ühistegevus ja ühistu. Ühistegevuse ideeks on ühistuliste ühenduste (ühistud, liidud, erakonnad) liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel teenuste osutamine omahinnaga. Ühistegevus on majanduslik, sotsiaalne ning poliitiline. Ühistutesse kuuluvad vabatahtlikult ühinenud liikmed, kes tegutsevad ühiste eesmärkide nimel, sihiks vastastikune kasu.

Majandusliku ühistegevuse korral on igal liikmel võimalik saada lisasissetulekut, et parandada oma perekonna majanduslikku olukorda. Sotsiaalse ühistegevuse kaudu on aga võimalik paremini oma kultuurilisi, sotsiaalseid ning harrastusvajadusi rahuldada. Poliitiliste ühistute kaudu on võimalik paremini korraldada kohalikku omavalitsuslikku elukorraldust ehk inimesed, kes kuuluvad poliitilistesse erakondadesse, saavad ise osaleda oma elu korraldamises ning mõjutada kohalike külade, alevite, valdade ja linnade elu.

Ühistegevus on oluline oma piirkonna elu edendamiseks. Inimesed, kes ühistutesse kuuluvad, teenivad raha, mis jääb kohalike elanike kätte ning on abiks sealse elu edendamisel. Hästi korraldatud ühistegevuse kaudu on igal inimesel võimalus oma majanduslikku olukorda parandada, aktiivselt sotsiaalelus ning ka poliitikas osaleda.

Ühistegevus on populaarne Soomes, Taanis, USA-s ja paljudes teistes riikides, kus on loodud tuhandeid ühistuid. Taanis teavad juba lapsed ühistutest ja ühistegevusest väga palju, kuna käivad vanematega koosolekutel kaasas. Meil aga selleks võimalust pole, kuna lihtsalt puuduvad ühistud, mille koosolekutest osa võtta. Eestis võiks ühistegevus hästi toimida, kui sellest vaid rohkem räägitaks.

Alustuseks oleks vaja tõsta Eesti ühiskonna ühistegevusalast teadlikkust. Meil tuleks alustada ühistegevuse õpetamist juba üldhariduskoolides, sh. Rannu Keskkoolis. Ühe valikainena peaks gümnaasiumides ja isegi põhikooli viimastes klassides õpetatama majandusõpetust, sh. ühistegevust. Aine oleks vajalik ettevõtlikkuse ergutamiseks ja eluga toime tulekuks vajaliku mõtteviisi omandamiseks. Õpetada ja arendada võiks rohkem mõtlemist ning jätta kõrvale nö. tuupimise. Majandusõpetus annab iga ühiskonnaliikme jaoks vajalikud põhitõed, mis aitaks paremini mõista igapäevaelus toimuvat, muutuda aktiivsemaks elukorraldusel, olla teadlikum oma võimalustest ja õigustest ning huvitatud ühistegevusest.

Ühistegevuse kaudu saab rahvas omal maal peremeheks, omades nii poliitilist kui majanduslikku tähtsust. Riiki, kus rahvas tegutseb ühiselt oma heaolu nimel ning ollakse valmis nii keele, kultuuri kui riigi säilimise eest seisma, on mõtet ka sõjaliselt kaitsta. Niisiis peaks suurendama inimeste teadlikkust võimalustest, mis nende elu võiks muuta, alustades ühistulise hariduse andmise korraldamisest üldhariduskoolides.