Kortermajadest Varblas - vanad kortermajad on ammortiseerumas

Vanad kortermajad, enamik ehitatud ca 30 aastat tagasi, on ammortiseerumas - katused ja välisuksed lagunevad, maja soojapidavus on väike. Süüdi selles on aeg (iga asi vananeb) ja Nõukogude perioodi ehituskvaliteet - elamud projekteeriti vastavalt selle aja ehitusnormidele, mille ehituskvaliteet ei vasta enam tänapäeva ehitusnormidele. Näiteks tüüpilise Mustamäe paneelmaja soojapidavus on ligi viis korda väiksem kui tänased ehitusnormid ette näevad.

Veel üheks teguriks kortermajade halvas seiskorras on korteriomanike ükskõiksus, mis majaga toimub. Kahjuks on need ajad möödas, mil kõik tehti inimeste eest ära ja nad ei pidanud vaevama pead kortermaja katuse vahetuse või veetorude parandamise üle.

Igal kortermaja korterimanikul lasub kohustus tagada maja üldine korrashoid. Kõige lihtsam ja tõhusam viis korterelamu haldamiseks on korteriühistu moodustamine. Varbla vallas on korterelamuid kokku 15, aga vaid 2-l majal on moodustatud korteriühistu ja 1 majal ühisus.

Võimalikke lahendusi korterelamu majandamiseks on kaks - asutada korteriühistu või korteriomanike ühisus.

Korteriühistu moodustamine toimub korteriühistuseadusel alusel. Esimesel juhul tuleb korteriühistu juhatusel, kes valitakse üldkoosolekul maja korteriomanike seast, ise maja haldamisega tegelda või leida selleks pädev haldusfirma. Korteriühistu moodustamine eeldab majaelanike aktiivset osavõttu elamu majandamisest. Kõigil korteriomanikel on võrdne hääleõigus, seega õigus kaasa rääkida ja otsustada majas toimuva üle.

Võimalik on ka moodustada korteriomanike ühisus, kus maja üldkoosolekul valitakse kõigi korteriomanike nõusolekule maja valitseja.

Korteriühistu puhul liigub raha korteriühistu pangaarve kaudu, seega on elanikel täpne ülevaade nende majas toimuva kohta. Korteriomanike ühisuse puhul ei saa avada eraldi pangakontot, seega kogutakse elanike maksed valitseja pangaarvele.

Praktikas on kõige efektiivsem ja läbipaistvam viis korterelamu haldamiseks korteriühistu asutamine. Korteriühistu eesmärgiks on omanike vara parem majandamine ja liikmete ühiste huvide esindamine.

Aktiivse korteriühistuga elamud jäävad silma oma heakorrastatud ümbruse, lukustatud ja puhaste trepikodade, remonditud fassaadide ning vettpidavate katustega.

Üha aktiivsemalt uurivad ka korteriostjad ühistu olemasolu ja selle tegevusplaane, mistõttu tõstab aktiivne ühistu kõigi majas olevate korterite turuväärtust.