Haaslava karskusseltsi "Priius" seltsimaja juurdeehitusest
Seltsimaja laiendamise vajalikkusest ha-kati rääkima juba enne I maailmasõda. Rasketel aegadel tuli kava seisma panna, kuid uuesti võeti teema üles 1923. aastal.
Aprillis 1925 valmis "Priiuse" seltsimaja ehitustööde „eelarve ja ehitusplaan", mille eest tasuti insener Nikolai Ovtšin-nikovile 5000 marka. Sama aasta suvel sõlmiti ehitajaga leping, kuid ra-hapuudusel jäid tööd tegemata.
29. märtsil 1928 lepiti juhatuse koosole-kul kokku maja ehitustööde väljaandmise küsimus.
1) Maja ehitustööd välja pakkuda vähempakkumise teel.
2) „Priiusele" jääb õigus tööettevõtjad enese äranägemise järele valida, vaata-mata töötasu suuruse peale.
3) Ehitustöö ettevõtjalt võtta tagatiseks lepingu heaks kordaminekuks ja kauba kindlustamiseks 100 krooni, mis kauts-jonina seltsi juhatuse kätte jääb.
4) Ehitamisel kuuluvad sellekohase plaani järgi järgmise ehitustööd - a) vun-damendi kraavi kaevamine, kraavi kividega ehk mõne muu ainega täitmine ja vundamendi tegemine põllukividest; b) vanade seinte, lagede, ahjude, korstna ja nii edasi lammutamine, siis hulka kuulub ka näitelava lae korrastamine ja talade välja võtmine; c) plaani järgi näidatud maja tiibade uutmine palkseintega alumisele korrale, kuna ülemine kord tuleb vahtvärk villitud seintega teha. Tubade arv, jaotus ja asetus nii teha, nagu see plaanis näidatud on, kus juures uksed ja aknad vastavalt mõõtudele valmistada; d) alumise korra ruum üldiselt kõrgemaks teha 12 jala peale; e) näitelava otsapoolse maja külg tee poole välja sirutada, nagu see on praeguse einelaua otsa juures ette nähtud. See osa ehitusest peab vahtvärk seintega näitelava pikkuselt. Metsapoolne külg jätta välja sirutamata; f) uuesti ehita-tavaile kohtadele ja tervele maja kirde poolsele küljele uus sindli katus peale panna; g) kaks raud ahju ja üks potikivi ahi lammutada ja ümber paigutada ning üks pliit teha, samuti kaks korsten teha; h) uued villitud seintega ruumid seest poolt šikatuurida ühes lagedega ja väljast poolt voodri laudadega katta; i) trepid teha ja põrandad panda.
Tarvisminev materjal on tööandja poolt. Töötasu makstakse välja selle järele, kui tehtud töö saab heaks kiidetud ja vastu võetud. Kui töö korralikult tehtud ei saa, siis on tööandjal õigus lepingut kohe lõpetada ja ehitus tööd uuesti välja pak-kuda, kusjuures lepingu mittetäitjal ming-isugust õigust tehtud töö eest tasu saada ei ole, samuti kahjutasu nõuda."
Ehitaja pandi paika 1. aprillil 1928, seltsi erakorralise peakoosolekul. „Arutlusel oli maja ehitustööde väljapakkumine. Ko-haleilmunud ehitusmeistritele sai antud teada tingimused, mida tuleb ehituse juures silmas pidada. Pakkumisest soovivad osa võtta ehitusettevõtjad, kes kirjalikult andsid sisse järgmised töötasu nõudmised: Eduard Timusk 2100.-, Johan Mölder 1750.-, Vilbert Raamat 1800.-, Aleksander Rosenthal 2000 ja Peeter Silla 2100 krooni.
Seejärel kaalus koosolek suusõnalisel läbirääkimisel iga töö ettevõtjaga pakutud hinda vähendada, kusjuures esimene ja teine tööettevõtja nõutud tasust alla ei jäta, kolmas alandab pakkumise 1700 krooni peale, neljas 1900 krooni peale ja viies, Peeter Silla 1800 krooni peale. Seda arvesse võttes ja asjaolusid kõige külgselt läbi arutades koosolek otsustas: tööd välja anda Peeter Sillale, kui kõige asjatundlikumale ehitustöö tundjale. „Priiuse" juhatust volitama ehituslepingut alla kirjutama ja käesolev leping maks-vaks tunnistada välja antud ehitustööde kohta: Karskusselts „Priius" annab ja Peeter Silla võtab karskusseltsi „Priius" maja juurde ehitustööd teha, selleks ot-starbeks valmistatud ja heaks kiidetud plaani järele. Töödega võib alata kohe peale kevadpühasid ja tööd peavad olema lõpetatud 1. oktoobriks 1928. Töö juures juhtuvate õnnetuste eest ei ole karskus-selts „Priius" vastutav.
Töötasu saab välja makstud selle järele, kui vahtvärk on püstitatud ja katuse alla viidud, siis esimene osa 450 krooni, teine osa siis, kui mulla laed pandud ja seinad villitud, ning põrandad pandud ja seinad šikatuuritud, samuti 450 krooni, kolmas osa siis, kui on läbi viidud seintevooder-damine, krohvimine ja korstnad on tehtud 450 krooni ja viimane osa 450 krooni töö lõpliku vastuvõtmise järel.
Tööandja annab teada seltsi laekahoid-jale materjali puudumisest, mis ehituse juures tarvis on, vähemalt üks nädal varem ette.
6. mail pandi pidulikult paika seltsimaja juurdeehituse nurgakivi. Peeti kõnesid, õpetaja Kimmel Tartust pidas jumala-teenistuse ja seltsiliikmetele oli kaetud teelaud.
„Otsustati nurgakivi panna jalutussaali teepoolse korstna jala sisse ja sinna sis-estada vene, saksa ja eesti keelsete seltsi põhikirjade ja dokumentide ärakirjad, lühike seltsi arenemise ajalugu, seltsi liikmete nimekiri, praeguse juhatuse päevapilt, majaaseme rendilepingu ärakiri, tähtsamate seltsitegelaste päevapildid ning rahamärgid, mis praegu liikvel on."
Hästi alanud ehitus katkes ootamatult. 17. mail 1928 andis seltsi esimees peakoosolekule teada: "Tartu Valga pre-fektile on kaebus esitatud, et Haaslava karskusselts „Priius" ehitab endale seltsi-maja ilma selleks valmistatud plaanita ja on palutud politsei poolt töötegemist seisma panna. Selle peale on kohalik kon-staabel seltsi esimehel allkirja võtnud, et ehitustööd tuleb seisma panna."
Ehitus seisis ja 28. mail saatis seltsi ju-hatus ehitusmeistrile järgmise kirja: „Ettetulnud juhusel seltsimaja ehitusprojekti mitte kinnitamise asjus, on Teie poolt igasugune ehitustöö seltsimaja ehituse juures seisma jäetud. See asjaolu ei ole kuigi soovitav, kuna seltsimaja on pooliku katusega ja tehtud töö ning juba kohale paigaldatud materjal võib väga kergesti sademete all kõlbmatuks muu-tuda. Selle tõttu peaks ehituse katuse alla viimine, nagu Teiega räägitud sai, ikkagi tehtud saama."
Majale pandi katus peale, kinnitati ka ehitusluba, kusjuures" ehitusplaanis on suuri muudatusi tehtud - kahe poolega ukse, karniisi, ahjude tegemine, vanade seinte vooderdamine, rõdu ehitamine ja treppide tegemine."
Töövõtulepingule tehti juurde lisa ja ehitustööd jätkusid. Detsembri lõpuks oli enamus töödest tehtud. Mitmel puhul kasutas meister Silla meie mõistes alltöövõtjate abi. Nii tegi jalutussaali ahju 18 krooni eest Vassili Bulkin, maja seinad šikatuuris 20 krooni eest Fjodor Jeršov, väiksemaid ehitustöid tegid ko-halikus mehed Peeter Siimo, Juhan Pru-uler ja Rudolf Palla.
Ehitustööde üleandmine toimus 7. veebruaril 1929: "Juhatuse poolt on seltsimaja läbi vaadatud ja leitud, et ehitustööd korralikult tehtud vastavalt kinnitatud plaanile, mida arvesse võttes juhatus otsustab nimetatud juurdeehitise tunnistada vastuvõetuks ja esitada 10. veebruaril üldkoosolekule kinnitamiseks. Meister Peeter Sillaga on arved järgmised; 1) ehituslepingu järgi saadaolev tasu 1800 krooni; 2) lisalepingu järele saadaolev tasu 232 krooni, kõik kokku 2032 krooni.."
Järgmine seltsimaja remont võeti ette kuue aasta pärast, 1934. aastal.
