FOTOD: Inetust pardipojast sai imeilus kool
Kooli direktor Toomas Mitt on lahkesti nõus meile koolielust rääkima ning teeb seda põhjalikult ja uhkusega.
Esmalt aga arvudest, mis praegusel keerulisel ja segasel ajal hariduses väga olulised on. Õpilasi on siin praegu 167, õpetajaid 22. Loomulikult on siingi probleemiks õpilaste vähenemine, veel viie aasta eest lõpetas koolis kaks 9. klassi. Samas tundub Mitile, et põhi on käes ning sündide põhjal võib öelda, et 1. klassi tuleb järgneval seitsmel aastal stabiilselt 11-12 õpilast.
Kõik, mis meenutas mõisa, tuli ära peita
Mõisamaja sai koolihooneks 1921 aastal. 20-30-ndatel aastatel kaeti unikaalsed lae ja seinamaalingud uue krohviga ja lagi värviti valgeks. Sellel oli oma põhjus - kunagi rippus igas toas lühter, mille küünlad lae ära tahmasid ja aja jooksul oligi vaja maalinguid uuendada. Kuna arhitektuuris oli valitsevaks funktsionalism, kus kõik pidigi olema valge ja hele, siis ei vaevunud keegi enam maale taastama. Aga võis ka olla põhjuseks, et nüüd sai hoonest haridusasutus ning kõik see, mis mõisa meenutas, oli vaja kinni katta, ära peita, seega puht ideoloogiline põhjus. Maalingud jäid aastakümneteks krohvi alla.
1996 aastal alustasid Pärnu muinsusspetsialistid Rein ja Kristi Raie uuringutega. Ning 1998 - 2004 toimusid ulatuslikud renoveerimis-restaureerimistööd, mille käigus tehti põhjalik uuenduskuur nii mõisamajale kui ka kõrval asuvale, täiesti unikaalsele, talltõllakuurile.
Inetust pardipojast sai uhke kool
Enne renoveerimis-restaureerimistööde algust oli koolil probleemiks sõprussidemete arendamine. Peamiseks põhjuseks oli, et maja oli väga armetu ja keegi ei julgenud külalisi sellisesse majja kutsuda. Nüüd on lisaks projektipartneritele koolil sõpruskool Lätimaal Brocenis. Igal aastal kohtume lätlastega, kord Tõstamaal ja seejärel Brocenis. Aprilli lõpus on tõstamaalaste kord minna Lätimaale. Ühisürituse käigus toimuvad alati jõukatsumised spordis, taidlusfestival, karjääriõppe eesmärgist lähtuvalt külasatatakse mõnd tööstusettevõtet. Toimunud on filmiõhtuid. Sel korral on koolil kaasa võtta enda õpilaste poolt valminud videolood:
Kool nagu muuseum
Mõisahäärber ja selle aura tingib selle, et kooli õppekavas on üheks õppesuunaks majandusettevõtluse suund, milles suure mahu saab enda kätte turismiõpe. Koolil on pikaldane koostöökogemus Pärnu Kolledžiga ning õppekorralduslikult toimetavad turismiõpet kolledži õppejõud.
„Omapärana peab lisama ka looduskeskkonda. Asume looduskaunis kohas. Kohe koolimaja taga on Ermistu järv. Meri koos Kihnu arhipelaagiga, sood, rabad, metsamassiivid, luitemaastik, kadakased karjamaad - ääretult rikas keskkond nii floora kui ka fauna poolest," mainis Mitt.
Teatrilavastus tõi elevust ja külalisi
Mõisakooli töid ja tegemisi mõjutas oluliselt 2011. aasta suvel mõisas etendunud Gerda Kordemetsa lavastus „Pruutide kool", mille tegevus toimub mõisas tegutsenud kodumajandus-täienduskoolis ning kus lõid kaasa ka kolm Tõstamaa kooli õpilast Maret Palusalu, Liis Leerima ja Signe Heindla. „Lisaks osales palju meie õpilasmaleva õpilasi etendusega seotud lisategevustes nagu piletimüük, külaliste vastuvõtmine jne. Kokku külastas 2011. aastal mõisakooli enam kui 5000 külalist. 2012. aasta suvel etendub Pruutide kool uuesti ning ka siis saavad meie õpilased-õpetajad võimaluse osaleda etendusega seotud tegevustes," lisas direktor.
Kooli saatus sõltub haridusreformituultest
Kooli tulevik sõltub Miti sõnul riigi hariduspoliitikast. Oodatakse, mida haridusreformituuled toovad. Haridusvõrgu korrastamine toimus vallas juba eelmise kümnendi alguses, kui suleti Pootsi Põhikool ja Tõhela Lasteaed-Algkool. Selle otsuse taga oli pearahasüsteem, kuna sündide arvu vaadates polnud otstarbekas 17-19 last kolme kooli peale ära jagada.
„Läbi ajaloo on Tõstamaa Keskkooli gümnaasiumiosa suuruseks olnud keskmiselt 35 õpilast. See arv on kõikunud 22st 44ni. Hetkel on gümnaasiumiastmes 32 noort. Kuna kool asub niiöelda ääremaal ja lähimate gümnaasiumiteni (Pärnu ja Lihula) on 50 km, siis tekib küsimus, et koolivõrku tahetakse küll korrastada, kuid pole rehkendusi, mis see maksma läheb. Selge on see, et muudatuste tegemisel tuleb ehitada korralik õpilaskodude võrk. Kas noorele on seal elamine prii? Kui palju vanem peab raha välja käima? Kuidas on lahendatud õpilastransport - ka see tuleb ümber kujundada. Tõstamaa jääb ikkagi liialt keskusest kaugele, et õpilane iga päev 100 km maha sõidaks," rääkis Mitt.
Loe ka sellest, milline Eesti olümpiakandidaat õpib selles koolis: Tõstamaa Keskkool kasutab mõisa võimalusi hästi ära
