30.03.2012, 10:30
Kuidas praadida pullimune?
Kui algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga, oli Eestis alla 2000 lihaveise, praegu juba üle 40 000. Tarbimisharjumuste kujundamine on aga unarusse jäänud.
FOTO:
“Kümme aastat on lihaveiste kasvatamisest räägitud ja loomade arv suureneb jõudsalt. Aga turgu pole arendatud ja sellepärast ei oskagi enamik inimesi veiselihaga midagi peale hakata,” võtab kokanduslikult kurva olukorra kokku Sentafarmi perenaine ja MTÜ Liivimaa Lihaveis juhatuse liige Katrin Noorkõiv. “Alati tahaks, et ostetaks rohkem. Loodame, et veiseliha hakatakse siiski järjest enam tarbima. Lihaveisekasvatajad teevad oma tutvusringkonnas igatahes kõvasti tutvustustööd,” kinnitab ka Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht Aldo Vaan, et eestlase toidulaual võiks veiseliha olla senisest tunduvalt rohkem. Terava silmaga otsijad leiavad suurtest kauplustest küll veiseliha üles, kuid valik on kesine – vaid sise- ja välisfilee ning harvem ka antrekoot. Enamik veise lihakehast tehakse tööstuses hakklihaks ning pannakse vorstide ja sinkide sisse. Pullimune, millest valmistatud rooga pakutakse näiteks Tartu restoranis Vassilissa, ei saa mujalt, kui ette tellides MTÜ Liivimaa Lihaveis müügipunktidest Tallinnast Sadama turult ja Tartust Lõunakeskuse taluturult. Eestil oma veise lihakeha lõikusskeemi pole. Mujal maailmas delikatessiks peetavad osad ei jõua meil seetõttu enamasti üldse potti või pannile, rupskite kultuur on lapsekingades.