Mis saab Saarde valla koolidest?
Valla põhikoolide tulevik sõltub eelkõige õpilaste arvust, gümnaasiumi tulevik aga eelkõige Eesti hariduselus toimuvatest protsessidest, mille on algatanud poliitikud. Nii ühel kui teisel juhul tuleb arengute planeerimise juures kõrvale jätta tunded ja kiretult otsa vaadata numbritele.
Paarikümne aasta tagune elanike paiknemine, tolleaegsed töökohad ning sündimus on möödanik. Reformid siinse piirkonna põhilistes majandusstruktuurides (metsanduses ja põllumajanduses) on olnud riiklik poliitika ning näivad pöördumatud.
Tegevuse lõpetasid Kanaküla ja Jäärja algkool. Viimaste aastate sündimuse vähenemine avaldab praegu mõju lasteaedadele ja mõne aastaga kandub see mõju algklassidesse, siis põhikooli ja lõpuks ka gümnaasiumiastmesse.
Sündivust ja lapsi ei saa europrojektidega valda sisse importida. Kooli astuvate laste arv on nähtavate numbrite põhjal väga väike. Tänase teadmise kohaselt oleks järgnevatel aastatel õpilaste arv meie valla põhikoolides järgmine.
Õpilaste koguarv on vähenenud 331 õpilase võrra (43 %) ja kui võtta arvestuslikuks klassi suuruseks 24 õpilast, siis oleme selle ajaga kaotanud 14 klassikomplekti jagu õpilasi.
Lasteta ei ole kooli. Seetõttu on vaja otsustada Saarde valla koolide tuleviku üle.
Mida peab arvestama koolide tuleviku üle otsustades?
Otsuste tegemise aluseks ei saa olla emotsioonid, otsustada tuleb hariduslike, sotsiaalsete ja majanduslike kriteeriumite alusel.
Valla põhikoolide õppetöö tulemusi ei saa kindlasti kahtluse alla seada, need on tublid.
Paraku on õpilaste arvu vähenemisel klassis ka mingi loogiline piir. Kolme- nelja õpilasega klassis ei ole võimalik kasutada paljusid õppetöö vorme, mida sotsiaalsete oskuste arendamisele suunatud õppekava eeldab.
Seetõttu on vaja rakendada liitklasse. Selline õppetöö korraldamine on võimalik, kuid kindlasti on see keeruline ja mitte kõige õpilassõbralikum õppetöö vorm. Väga väikese õpilaste arvuga klassidel on raske osaleda projektides, kulukaks muutuvad koolisisesed üritused ning õpilaste väljaviimine kaugematele üritustele.
Tihemetsa ja Kilingi-Nõmme puhul on tegemist lähestikku paiknevate koolidega ning laste koolitee pikeneb ca 5 km. See on väiksem vahemaa kui Kalitalt või Lodjast Kilingi-Nõmme ning läbimõeldud transpordikorralduse juures ei tohiks olla koolitee pikenemine ületamatu probleem. Huvialadega tegelemise avaramad võimalused, rohkem valikuvõimalusi klassiväliselt ja valla spordihoone võiksid samuti olla kaalukad argumendid.
Tali Põhikooli õpilaste arv on väike ja ei näita olulist kasvu, kuid kõige olulisem on vahemaa Kilingi-Nõmmega. 17 km kooliteed algklassilapsele on kindlasti palju ning ühistranspordi võimalused Kilingi-Nõmme ja Tali vahel ei ole algklassiõpilaste päevaga arvestavad.
Tali Põhikooli juures töötab ka lasteaed ning vahemaad ja sotsiaalseid küsimusi arvestades on otstarbekas Talil säilitada alus- ja alghariduse asutus.
Kui palju miski maksab?
Üldhariduskoolide rahastamismudel lähtub sellest, et kui põhikooli klassis on 17 õpilast, siis on klassi õpetamise kulud kaetud pearahaga. Kui klassis on õpilasi vähem kui 17, makstakse teatud tingimustel lisaraha sellises ulatuses, et minimaalsed vajalikud kulud saaksid kaetud. Üheks olulisemaks tingimuseks lisaraha maksmisel on õpilaste arvu alampiir.
Näiteks lisaraha ei eraldata III kooliastmes, kui õpilaste arv kolme klassi peale on seal väiksem kui 30. Kui keskmiselt 10 õpilasega klassis kool saaks pea- ja lisaraha kolme klassi peale kokku 3 x 17 = 51 õpilase eest, siis keskmiselt 7 õpilasega klassis kool saab ainult pearaha, mis on 3 x 7 = 21 õpilase eest. Seega õpilaste arvu vähenemine alla jätkusuutlikkuse piiri tähendab riigi poolt eraldatavate rahaliste vahendite vähenemist enam kui poole võrra.
Nii Tihemetsa kui ka Tali Põhikoolides on õpilaste arv vähenenud sellise piirini, kus me riigilt saame õpetamiseks ainult pearaha ja lisaraha ei saa.
Põhikooli ja gümnaasiumiseadus ütleb, et kui kahe või kolme klassi õpilaste arv on põhikoolis kokku 16 või alla selle, võib nendest õpilastest moodustada liitklassi. Liitklassi loomisest sellisel juhul lähtub ka rahastamismudel.
Tihemetsa ja Tali Põhikoolides on täna olemasolevatesse liitklassidesse koondatud kahe klassi õpilased (näiteks 3. + 4. klass, 5. + 6. klass). Seaduse mõtte kohaselt tuleks aga moodustada liitklasse, mis koosneks kolme klassi õpilastest (näiteks 3. + 4.+ 5. klass või 2. + 4. + 5. klass). See asjaolu, et me ei ole seni tegelikkuses selliseid klassikomplekte moodustanud, tingib vajaduse eraldada valla eelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid.
Kui jätkata 2012 sügisel Tihemetsas põhikooliga, siis on juba sel aastal vallal vaja juurde leida õpetajate palkadeks ca 34 000 eurot (ligi 530 000 krooni) ning järgmisel aastal juba üle 40 000 euro (üle 625 000 krooni). Need ei ole väiksed numbrid.
Kui jätkata Tali Põhikoolis 2012 sügisel 1.-6. klassi ja 9. klassiga, siis on valla eelarvest õpetajate palkadeks vaja täiendavalt eraldada ca 19 000 eurot.
Saarde valla arengukava täitmisest
Saarde valla arengukava muudatusi valmistati ette pikalt, korduvalt toimusid arutelud volikogu hariduskomisjonis, samuti volikogus ja vallavalitsuses.
25. mai 2011. aasta volikogus tehti muudatused Saarde valla arengukavas (15 poolthäält 16-st) ning need kinnitati 21. septembri 2011. aasta volikogus (17 poolthäält 17-st).
Väljavõte valla arengukavast:
„Õpilaste arvu vähenemise tulemusena majanduslikust, regionaalsest ja sotsiaalsest aspektist lähtuvalt on vajalik Tihemetsa ja Tali põhikoolide ümberkorraldamine või sulgemine. Tali põhikool on otstarbekas ümber korraldada 2012/2013 õppeaastaks Tali lasteaed ja Tali Põhikool ühtselt tegutsevaks asutuseks, kus põhikooli osas õpe toimub I ja II kooliastmes.
Tihemetsa Põhikooli tegevus on otstarbekas lõpetada 2012. aasta susuvel (2011/2012 õppeaasta lõppemise järel).
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab tähtajad koolide ümberkorraldustele. Nii tuleb PGS § 80 kohaselt kooli tegevuse lõpetamisest ja ümberkorraldamisest huvigruppidele teatada vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust (seega hiljemalt 01.aprill) ja kooli ümberkorraldamine toimub ajavahemikus 1.juuni - 31.august.
Seega oleme jõudnud punkti, kus on sisuliselt kaks valikut: kas täita arengukava või mitte midagi teha. Mitte midagi tegemine ei lahenda ühtegi probleemi, pigem loob neid juurde, kuni umbsõlme pole võimalik enam harutada ja see tuleb läbi raiuda.
Vallavalitsuse, volikogu hariduskomisjoni ja volikogu ettevõtlus- ja arengukomisjoni poolt läbi töötatud materjalide põhjal on ettevalmistamisel volikogu otsuste eelnõud põhikoolide tegevuse ümberkorraldamiseks.
Arengukava täitmiseks tuleb volikogu poolt vastu võtta otsused õigusaktidele tuginedes, st juba käesoleva aasta märtsis.
