Streik! Tehtud.

Lõpuks sai see siis tehtud - taasiseseisvunud Eesti kõige laiaulatuslikum streik, mil-lest võttis kokku osa üle 17 000 haridustöötaja. Ei jää­nud Võsu Koolgi pelgalt pealtvaatajaks ja vaid sõnas või kirjas toetajaks. 7. märt­sil polnud kooli uksed küll suletud, sest juba ammu enne streigiplaane oli alg­klassidele korraldatud teatri­külastus. Tavapärast õppe­tööd aga ei toimunud. Tänud lapsevanematele, kes streigi toetuseks oma lapsi sel päe­val kooli ei saatnud.

Polegi niivõrd oluline, kas streigiti üks või kolm päeva. Sõnum oli selgemast sel­gem: õpetaja peab enda eest seisma. Haridustöötajate Liit on üle aasta õpetajate palga­tõusu osas läbirääkimisi pi­danud, kuid tulemusteta. Nii halvas seisus võrreldes kesk­mise palgatasemega oldi viimati 1998. aastal. Tallin­nas toimunud miitingult jäi paljude päevakohaste loo­sungite hulgast silma üks väga tabav sõnum: Leib on laual, aga vaim on näljas.

Selline väljavaade noori kooli ei meelita. Nad teavad, et palka saab õpetaja vaid selle aja eest, mil ta tahvli ees seisab, lisaks klassijuhata­mine või ringijuhendamine, kui võimalik. Õpetajatöö tähendab aga kaugelt enamat ja venib klassiruumist tihti öötundideni välja. See hõl­mab ühtlasi põhjalikku tun­dide ettevalmistamist, tööde parandamist, aine- ja tööka­vade koostamist (vajadusel individuaalsed või lihtsus­tatud õppekavad), järeleaita­mistunnid, tublimate etteval­mistamine võistlusteks, olümpiaadideks ja muudeks jõukatsumisteks, aruand­lused e-koolis, koolitused, arenguvestlused, suhtlemine lapsevanematega, projektide kirjutamine jne. Lisaks veel mitmeid igapäevatoimin­guid, mille võiks ehk liigi­tada psühholoogi-politsei­niku-päästja-näitleja-lapse­hoidja-perenõustaja-sot­siaaltöötaja-reisikorraldaja­meelelahutaja rollideks.

Hea on kuulda ja lugeda, kui tugevalt kaitseb ja väär­tustab õpetajate huvisid meie oma koolist sirgunud Altja tüdruk Evelin Tamm, kõnetades julgelt ja ava­meelselt laia avalikkust. Septembris 2011 oli ta aktsiooni "Õpetajale vääri­line palk" algatajaks ning 5. septembril toimunud meele­avalduse korraldajaks. Selle­le järgnes uus ja ulatuslikum meeleavaldus juba 25. oktoobril. (Evelin Tamme mõtteid haridusteemadel, streigist - evelintamm. blogspot.com. Soovitan lu­geda ka Virumaa Teatajas 18. jaanuaril ilmunud interv­juud Eveliniga).

Väsimatu järjekindlusega seisab õpetajate huvide eest ka minu enda ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tallinna 7. Keskkooli (prae­guse Inglise Kolledži) päe­vilt - Sven Rondik, kellest tänaseks on saanud Haridus­töötajate liidu esimees. Tema sõnul jõudis streigiga edasta­tud sõnum ilmselt valitsuse ja riigikoguni. "Kas nad tahavad sellest järeldusi teha, see on iseasi," ütles Rondik. "Kui uued läbirää­kimised ei aita, tuleb midagi radikaalsemat ette võtta," lisas ta.

Me võime olla uhked, et püüdes väärtustada oma elukutset ja igapäevast tööd on meid tugevalt toetamas nii meie endi õpilased kui õpetajad.