Seega on vaatluse all laiem süsteem, mitte ainult Järvakandi personaalküsimus. Siin-seal on ju kuulda olnud, et Viimsi ja teised suuremad vallad võiksid vabalt olla linnad. Samal ajal on Eestis ka üks alla 1000 elanikuga linn, Mõisaküla, mis võiks olla hoopis mingi muu asustusüksus. Sisulist vahet ei ole, aga Eestis on külasid, mis on suuremad kui mõned meie linnad - loogilisus puudub.

Vald ei saagi linnaks muutuda

Järvakandi idee näitas aga kätte seaduseaugu. Nimelt ei näegi need ette sellist võimalust, et vald võiks linnaks saada. "Järvakandi taotlus juhtis ministeeriumi tähelepanu asjaolule, et sellise ettepaneku menetlemine käesolevate regulatsioonide kohaselt ei ole võimalik. Kas selles osas tuleks seadusi ja nende alusel antavaid õigusakte muuta, on üks ettepanekutest, mida moodustatud komisjonilt oodatakse," rääkis ministeeriumi pressinõunik Kaili Uusmaa.

Järvakandil on ideid küllaga

Järvakandi on Raplamaa väikseim omavalitsus, aga ideid on neil kapaga. Aastaid on nad püüdnud Kehtna vallalt saada tagasi maad, seni edutult. Mõeldud on ka Raplamaa rüpest lahkumisele, et liituda Pärnu maakonnaga, täpsemalt Vändra vallaga. Nüüd siis plaan vald linnaks ümber nimetada. Muide, kui selline plaan peaks reaalsuseks saama, siis oleks tegemist ainsa linnaga Raplamaal. Rapla linn on vallasisene linn.

Mõnes mõttes on Järvakandi aga juba praegu linn - Eestimaa klaasipealinn.