Lustilised lisasid pihlakobarale värvi

Kui ühes käes rippuva Horchi ja teises tilpneva Olympusega rahvamaja pikast trepist ähkides üles jõudsin, oli saal juba peo-ootel rahvast täis. Ühes servas, pika naisterea lõpus ka üks mees! Ohoo, ma polegi ainus meessoo esindaja! Üle saali, vastasreas külalised naabervallast, Kuimetsa rahvamaja tegusamad naisesindajad. Nad on nagu leevikesed tihaste seas ja peegelsein selja taga kahekordistab nende arvu. Kuimetsa tantsurühma erksad helelillad kleidid ja nende kandjad on nagu kevadekuulutajad - olge valvel, kevad on tulemas. Laiemaks teabeks seda, et nende kostüümide valmistamisel etendas peaosa Kaiu õmbleja Marje Post, kusjuures tantsijad paljus ka ise kaasa aitasid.

Maailmas on juba 101 aastat rahvusvahelist naistepäeva peetud. Kui veidi nalja ja pilaga pooleks naistepäeva kujutada, siis tormavad mehed hommikul ummisjalu iga naise soovi täitma ja neid lillesülemitega üle külvama. Eks nad olidki siis selle kohustusega veel keskpäevani ametis, sest peosaali neid eriti palju ei jõudnud. Suure aplausi saatel said aga kaks kohalolevat tähelepanu osalisteks, kas hoolivuse või julguse eest, mine sa võta kinni! Aga õhus oli tunda peent paroodiahõngulist mõistaandmist: „kuhu küll kõik mehed jäid....?" Teeksin ülekohut, kui jätaksin nimetamata kolmanda mehe. Koolieas viisakas noormees Bert sirutab malbe naeratusega igale sisenejale „Pihlakobara" eestvedaja Aime oma näputööst sündinud lilleõie, see kevademärk leiab ehtena kohe kasutust.

Kui nüüd vastastikused tervitused tehtud, külalistel meened ja plaadikook üle antud, läks tantsuks lahti. Nüüd said „leevikesed" oma värve, sarmi ja õpitud tantsutehnikat demonstreerida. Tantsujuhi Tiiu Tomei ilmest ja vaatajate aplausist võis järeldada, et asi läks korda.

Vahepeal tutvustasid kultuurijuhid Külliki Evisalu ja Terje Kaur ning eakate patroon Aime Põlts oma tegevuskavu ja tulevikuvisioone. Sotsiaalministeeriumi spetsialist Marina Runno selgitas aktiivse vananemisega seonduvaid küsimusi. Vallavalitsuse esindaja Maiu Kalmus oli nõuandeks käepärast võtta. Kui esimesed kohvilauajutud räägitud, kuulati akordionimuusikat, löödi tantsu kaasa ja mängiti liikumismänge. Lõbusaks vahelduseks olid endise Pirgu külavanema Mait Raidi naljalood ja suupillimäng. Nii see pidu otsa sai. Oleme jälle rikkamad uute kogemuste, värskete mõtete ja ootuste võrra.

Eelteateks: järgmine kokkusaamine on 13. aprillil; aprilli lõpus on võimalus minna Toompea lossi külastama; 12. mail toimub hooja lõpupidu, siis tähistame emadepäeva.