Põllumehed valutavad südant mesilindude pärast
Kevad on kohe-kohe ukse ees ja uus põllutööhooaeg läheb jälle lahti. Aga veel enne lume sulamist pöördus Nõo vallalehe poole Järiste küla põllumees ja OÜ Rakater juhataja Mehis Puusepp, kes esindas veel teisigi meie valla tuntud põllumehi.
Mis siis meestel mureks? Mehis Puusepp: „Mure on tõesti ja see on seotud meie mesilindude kasvatajatega.
Tahame neid aidata ja pakume sõbralikku koostööd. Nii nagu põld annab meile meie leiba, nii annavad mesilased mesinikele nende leiba ja me ei taha neile kurja teha.
Jutt käib iga-aastasest põldude töötlemisest/pritsimisest erinevate taimekaitsevahenditega. Vastavalt sellele, kas maas on teravili või raps, on kevad-suveperioodil vaja põlde pritsida kolm-neli või üks-kaks korda. See on möödapääsmatu, kui tahad korralikku saaki saada.
Siinkohal kutsumegi kõiki mesilastepidajaid üles, et nad võtaksid enne kevadtööde algust oma naaberpõldude harijatega ühendust ja pakuksid välja oma kontaktandmed. Siis saame meie, põllumehed, alati enne järgnevat pritsimispäeva ette helistada ja hoiatada, et naabermesinikud oma mesipuud kinni kataksid ja linde lendu ei laseks.
Minul näiteks on selline koostöö kujunenud kahe omakandi mesinikuga, kelle mesipuud minu põldude ääres seisavad. Oleme ikka sidet pidanud ja nii on pahandused tulemata jäänud.
Mesinikel ongi oluline välja selgitada, kes on põldude omanik, ja siis selle mehega ühendust pidada.
Mida see annab?
Esiteks ei saa mesilased hukka. Hoolikas peremees on ettevaatusabinõud tarvitusele võtnud ja nii oma vara kaitsnud.
Aga teiseks ei saa mesinik mesilaste hukkumise puhul põllumehelt kahjutasu nõuda, kui ta ei ole end põllumehe juures üles andnud ja põllumehel ei ole olnud võimalik mesinikku pritsimistöödest informeerida.
Minu teada on vallas üks kahjutasujuhtum ka aset leidnud ja kahju ka hüvitati. Õnneks ei läinud asi kohtuni, aga kohtukulud on väga suured.
Sellepärast pöördumegi meie, põllumehed, kõikide oma põldude naabruses paiknevate mesipuude omanike poole:
Võtke õigeaegselt meiega ühendust! Nii päästame mesilasi ja kahjud jäävad tulemata!
Kavatseme veel mitmes vallalehes oma üleskutset korrata! Kogu vallarahvale aga soovime ilusat kevadet ja uut energiat paljudeks toredateks ettevõtmisteks!"
Mehis Puusepa ja meie teiste põllumeeste üleskutse mesinikele olla valvel oma mesilindude ohutu tervise ja elukorralduse pärast näitab nende vastutustundlikku suhtumist neid ümbritseva suhtes.
Tegelikult on ka vastavad määrused välja antud, mis kohustavad mesilindude pidajaid erinevaid ohutusnõudeid täitma. Palusime kommentaari Põllumajandusameti Tartu Keskuse peainspektorilt Anne Vesterilt.
Anne Vester: „On ju loomulik, et põllumehel ja aiapidajal tuleb teatud vajalikke taimekaitsetöid teha, et saak ei kannataks. Samas on väga oluline põllumeeste ja mesinike omavaheline suhtlemine ja koostöö, et vältida või vähendada taimekaitsetööde käigus tekkida võivaid ohte või riske mesilastele ja meesaagile.
Taimekaitsetööde mõistliku korraldamise ja reguleerimise lähtekohaks on praegu Põllumajandusministri 29. novembri 2011.a. määrus nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded" § 4 lõigetes 7 ja 8 esitatud järgmised nõuded:
(7) Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsetöödest vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni 2 km kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.
(8) Taimekaitsevahendiga on keelatud pritsida ala, millel on õitsvaid taimi (siia kuuluvad ka õitsvad umbrohud), väljaarvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendil on märge, et taimekaitsevahendit võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.
Kui kasutatava taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on vastav viide, et võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal, siis võib pritsida vaid varahommikul või õhtul pärast mesilaste lendlust.
Mesiniku ja mesilaste kaitseks ongi peamise tähtsusega lõikes (8) toodud nõue, mille täieliku täitmise korral taimekaitsetööde käigus tekkinud oht on minimaalne."
