„Sisekaitseakadeemia on juba aastaid Pirita linnaosas eksisteerinud, ilmselgelt on sellel ka väga kindlad põhjused, miks kõrgkoolide kontsentratsioon just pealinnas kõige kõrgem on. Rakendada Ida-Virumaal riiklikku regionaalpoliitikat ühe kooli kolimisega, lootuses, et see osutub võluvitsaks sealsete probleemide lahendamisel, on lühinägelik, rääkimata tunduvalt pakilisematest probleemidest, millega riigil kui tervikul tänasel päeval rinda tuleb pista," lausus Terik. Tema väitel seab kooli minema kolimine Pirita linnaosa veelgi suurema kinnisvaraarendajate surve alla. „Tõenäoline, et maa-ala, mis kolimisplaanide puhul vabaneks ja mida on kokku 14 hektarit, läheks müüki. Täpselt sarnaselt müüs riik kunagi maha Pirita TOP-i ala - vaidlus arendajate ja kohalike elanike vahel käib tänu sellele tänaseni."

Pirita linnaosa vanema sõnul on ta just hiljuti istunud koos ka Sisekaitseakadeemia esindajate ja kohalike spordiaktivistidega, arutamaks jalgpalliväljaku ehitamist Sisekaitseakadeemia alale ning loodab, et plaan võtab lähitulevikus konkreetsemad jooned. „Riigi regionaalpoliitikat ei tohiks teha pealiskaudsete ideede ja betooniga. Juhul kui see mõte ka teoks saab, võiks riigil olla rohkem ettenägelikkust, et vältida sarnaseid probleeme, mis tekkisid aastaid tagasi TOP-i ala müügiga." lisas Terik.