Kuidas kujuneb küttearve

Äsjased pakasepäevad tegid tuju tusaseks kõigil, kelle kanda on küttearved. Ahiküttega majade omanike suurim mure oli ilmselt see, kui tihti ja kui palju kütta. Kortermajade elanikud kütmisele aega kulutama ei pea, aga see mugavus tuleb ka kinni maksta.

Võru vallas on kaugküte kolmes alevikus: Parksepal, Väimelas ja Puigal. Soojuse megavatt-tunni eest küsivad katlamajad erinevat hinda (vt infokasti). Miks ja kuidas see hind kujuneb? Nende küsimustega läks Võru Valla Teataja abivallavanem Aigar Kalgi jutule.

Kõige enam mõjutab toasooja hinda mõistagi küttematerjali maksumus. Lisanduvad töötasudeks minevad summad ja remondikulud, mille võib omakorda jagada väiksemateks komponentideks (kas investeering, tavaremont vms).

Varem kinnitas katlamajade hinnad omavalitsus, mullu suvest reguleerib hindu konkurentsiamet. Elu on näidanud, et loa hinda tõsta annab konkurentsiamet kergema käega.

„See tähendab, et hinnad võivad tõusta nagu tanklas - mitte küll just iga päev, aga iga kuu," kommenteeris Aigar Kalk.

Sellel on oma pluss- ja miinuspool. Tarbijal ei ole võimalik kulusid planeerida; samas aitab nii paindlik süsteem küttefirmal ellu jääda. „Omavalitsus näeb kohapeal muidugi paremini, kas katlamaja tõstab hinda õigustatult või tahab n-ö raha välja toimetada," lisas Aigar Kalk.

Kalleim küte Väimelas

Omavalitsus on ka ise kütte hinna stabiilsena hoidmisest huvitatud. Võru vald on näiteks nii Puigal, Parksepas kui ka Väimelas ise üks suuremaid soojatarbijaid (koolid, tervisekeskus jne).

Võru vallas on kõige kallim küte Väimelas ja viimati korrigeeriti hinda veebruaris (tõus ligi 3 eurot). Parksepa ja Puiga katlamajast müüdava soojuse hinda pole muudetud suvest peale.

Määrav ongi küttematerjali hind: Puiga ja Parksepa katlamaja töötavad hakkpuidul, mis on odavam, Väimela katlamaja aga õli baasil. Aigar Kalk toob kujuka võrdluse: kütteõli hind on 2008. aastaga võrreldes tõusnud ligi 36 protsenti.

Tema sõnul on soovitus hakkpuidule üle minna siiski lihtsustatud lähenemine. Katlamaja ümberehitus on mahukas investeering, mis tuleb tegelikult samuti tarbijal kinni maksta. Väimela katlamaja omanik Vee Ekspert on püüdnud kallist kütust kompenseerida, investeerides Aigar Kalgi sõnul igal aastal torustiku remonti ja drenaažisüsteemi parandamisse.

OÜ Par-cal Parksepal on investeerinud enamjaolt laopindadesse ja automaatikasse. „Võib-olla annab see tunda, sest sel talvel oli Parksepal küttetrassil avarii," lausus Aigar Kalk.

Puigal on soojus koguni ligi kolmandiku odavam kui Väimelas. Torustikutöid ei ole seal aga tehtud, kui arvata välja seoses spordihoone ehitusega tehtud uuendus ning mõned sademevee ärajuhtimise tööd. Aigar Kalk toob Puiga kasuks välja veel ühe suure plussi: majad on seal kõige kompaktsemalt. Ka see mõjutab, kui soojakadu arvestada.

Tragid ühistud

Midagi saavad kõik ühistud ka ise teha, et majas juba ruutmeetrile jagatav sooja hind madalam oleks. „Kui ühistu on aktiivne selliste probleemidega tegelema, siis saab ka küttekulusid tasandada," ütles Aigar Kalk.

Ta tõi kaks illustreerivat näidet Parksepalt. Sotsiaalmaja Kanariku 7 on ehitusvigu täis ja lagede all vuhiseb tuul. Kütte hind ühe ruutmeetri kohta oli jaanuaris 2,30 eurot. Majas Männi 10 on aga fassaadis olevad praod täidetud ja maja värvitud, keldris on torud isoleeritud ja laed villaga soojustatud, trepikojauksed on remonditud. Soojuse hind oli seal jaanuaris 1,44 eurot/m2.

Kütte hind

■ Väimelas
Põllu 4 - 2,5 €/m2
Põllu 6 - 1,9 €/m2

■ Kosel (igal majal oma katlamaja)
Kose 9 - 3,3 €/m2
Kose 5 - 2,9 €/m2
Valgjärve 6 - 1,96 €/m2

■ Puigal
Järve 1 - 1,6 €/m2
Järve 2 - 1,5 €/m2
Andsumäe 1 - 1,85 €/m2

■ Parksepas
Kanariku 7 - 2,3 €/m2
Männi 10 - 1,4 €/m2
Männi 8 - 1,5 €/m2
Männi 4 - 1,7 €/m2
Karja 6 - 1,7 €/m2

Konkurentsiameti kinnitatud soojuse piirhinnad

(käibemaksuta) lõpptarbijatele:

■ OÜ Par-cal (Parksepa) - 53,99 €/MWh;

■ OÜ Puiga Soojus (Puiga) - 47,69 €/MWh;

■ OÜ Vee Ekspert (Väimela võrgupiirkond) - 73,58 €/MWh.