Koos kontserdi edenemisega soojenesid üles pillid ja hääled ning kasvas ka aplaus.

Kummardusena vanameister Heldur Jõgiojale oli kavas õige mitu tema laulu. Eriti tuliselt plaksutati aga lõõtsasolistide Harri Lindmetsa ja Taivo Leisi särtsakale ülesastumisele, nii et kõlas koguni hüüe: „Lase üks lugu veel!"

Helgi Noormets palus kontserdi alguses esinejate nimel vabandust, kui kummardused radikuliidi tõttu kangeks jäävad. Siingi polnud publikul midagi nuriseda: need võtsid aina sügavamaid kaari.

Nii võib kontserdi julgelt tänavuse rahvusvahelise aktiivsena (ära loe: aktiivse) vananemise aasta õnnestunud ürituste nimekirja kanda.