Kuidas me lasteaias väikesi eestlasi kasvatame

Eesti Vabariigi aastapäeva, emakeelepäeva, taasiseseis­vuspäeva lähenedes kuuleme ikka inimesi rääkimas ema­keele ja oma kultuuri täht­susest eestluse säilimiseks.

Manitsetakse oma keelt ja kultuuri väärtustama, ning kiidetakse meie keele ilusat kõla. Keel mõjutab inimest veel enne, kui ta õpib kõnet mõistma. See, mis seob üht­seks ühe rahvuskultuuri on keel. Eesti kultuuri edasi­kandjaks on õnneks meie lau­lupidude traditsioon. Laul ja pidu ei tee mitte ainult tuju rõõmsaks, vaid hoiab elus meie oma keele ja tradit­sioonid.

Lusti lasteaia õppekava üheks ülesandeks on laste arendamisel väärtustada Ees­timaad, rahvuslikku kultuuri, ja põhimõtteks - väärtustada eestlaste kultuuritraditsioone ja rahvakombeid.

Kuidas saavutada nende ülesannete ja põhimõtete täit­mine? Tegelikult ei olegi see väga keeruline. See on esma­järjekorras meie igapäevaselt lastega tehtav töö. Kuid aasta jooksul on kindlasti ka mõ­ned päevad, kus senisest roh­kem pööratakse tähelepanu meie kultuurile ja keelele.

Juba sügisel võtsime vas­tu otsuse, et sel aastal tähista­me vabariigi aastapäeva meie rahvuseepose Kalevipoeg ai­netel koostatud looga. Meie lasteaia kaunite pidude stse­naariumide koostajaks on enamasti olnud liikumis­õpetaja Leili Väisa. Ka see­kord võttis ta selle suure rolli enda kanda. Koostöös muusi­kaõpetaja ja rühmade õpeta­jatega said lapsed selgeks tee­makohased tantsud, laulud ja tekstid.

Selleks, et lavastus oleks kohane ajastule, mil need sündmused Eestimaal aset leidsid, oli tarvis lapsed ja täiskasvanud vastavatesse kostüümidesse riietada. Jälle oli õpetaja Leili see, kes kos­tüümid leidis ja vajadusel neid kohandas.

Ja siis see etendus algas. Kindlasti sai igale saalis­olijale selgeks, kuidas tekkis kange kalevite sugu ja kuidas Kalevipojast sai lõpuks ku­ningas.

Pikalt sellest ilusast loost rääkida ei tahakski. Kuna võimalus etendust vaatama tulla oli väga vähestel lapse­vanematel, siis oleme otsus­tanud, et seostame käesoleva aasta kevadpeo Kalevipoja lugudega. Palume lahkesti kõiki vaatama.

Teadupärast on 14. märt­sil emakeelepäev. Tänavu ot­sustasime seda päeva laste­aias tähistada luulenädala raames. Etteantud sõnadele valmis lastevanemate, vana­vanemate ja lasteaia töötajate töö tulemusena 31 luuletust. Lisaks nendele veel 5 luu­letust vabalt valitud teemadel ja 5 Kakukese rühma laste hällituslaulu.

Emakeelepäeval kogu­nesid kõik lapsed saali. Iga rühm luges valiku luuletusi ja mõned lapsed esitasid oma peredega koos tehtud luule­tused. Ka õpetajad olid var­mad oma teoseid ette kand­ma. Lõpuks jõudsid kõik tõdemuseni, et eesti keel on ilus keel. Aitäh vanematele ja õpetajatele, kes võtsid vae­vaks ja meie emakeelepäe­vaks luuletused tegid. Siin­kohal üks nendest:

Eesti meel ja eesti keel
saadavad meid eluteel,
kui on tööd ja laual leiba -
eesti mees ei raskust pelga.

Õuest kostab laste naer,
põllul sirgub kuldne kaer,
eesti naise töökad käed
kodusoojust hoidmas näed.

Ja kui taevas pilved hallid,
hoidke kokku, sõbrad kallid,
päiksesära lootust kannab,
tulevikuks jõudu annab.

MARTEN, EMA PILLE JA VANAEMA TIINA (ÕUNAKESE RÜHM)