Teistmoodi emakeelepäev Antsla KSK saalis
Kontserdi käigus kõlas eesti heliloojate poolt kirja pandud muusika. Ettekandele tulid näiteks Arvo Pärdi, Uno Naissoo, Raimond Lätte, Erki-Sven Tüüri ja paljude teiste eesti heliloojate muusikapalad. Ka kõik tantsud olid seatud kohalike heliloojate ja esitajate muusika järgi. Väga mõjuvad olid Pärliine 4.-6. klassi segarühma poolt esitatud Hedvig Hansoni muusikale loodud tants „Pisike puu" ning ka neiduderühma esituses tants Urmas Alendri „Ikka püüdleme päikese poole" järgi. Koreograafiad oli tantsudele seadnud Leili Väisa.
Kuna kontserdi toimumisega samasse aega jäid ka Eesti Vabariigi kunagise pikaaegse presidendi Lennart Meri sünni- ja ka surmaaastapäev, siis meenutasime tema tööd ja isiksust. Meie noore vabariigi ajast pole just leida palju niisuguseid poliitikategelasi, kes on põhjendatult ära teeninud rahva sügava austuse. Lennart Meri koloriitset kuju mäletavad paljud. Samuti on ta hea näide sellest, et olles maailmakodanik ja osates tunduvalt rohkem võõrkeeli kui tavakodanik, oli tema jaoks eestikeelsus ja -meelsus siiski esikohal.
Rõõm on tõdeda, et tegutsedes küll siin väikelinnas, on meil olemas nii palju tublisid lapsi ja noori, kes pühendavad osakese oma elust ja ajast muusikale ning tantsule. Lisaks tuleb tänulik olla selle eest, et lapsi on juhendamas inimesed nagu Antsla Muusikakooli direktor Ene Jõgi ja MTÜ Pärliine eestvedaja Leili Väisa, kes ei pea paljuks panustada endast nii suur osa laste, noorte ja kohaliku kultuuri arengusse. Avaldan lootust, et meievaheline koostöö jätkub sama tulusalt ka edaspidi ja ehk õnnestub kordaläinud kontsert muuta traditsiooniks, et ka järgmistel aastatel saaks nii tegijatele kui vaatajatele pakkuda elamust nautida nii muusikat kui tantsu eesti keeles.
