Mustlast ja miljööväärtusest fotonäituseni

2011. aasta sügisel toimus Mustla koolimajas Eesti Muin­suskaitse Seltsi koosolek, mille teemaks oli Mustla miljööväär­tuslik ala ja selle säilitamise või­malused. Ettekanded olid väga huvitavad ja lõppesid jalutus­käiguga alal, millest loengutes oli räägitud.

Tagasiteel koolimajja sattusime rääkima vallavanema Alar Karu­ga sellest, mis on meie elukoha väärtuseks ja kuidas oleks neid väärtusi kõige parem noortele edasi anda. Sellest vestlusest sündis idee töötada koos Tar­vastu Gümnaasiumi kultuuriloo õpilastega välja maastikumäng, mille kaudu saaks lastele ja noor­tele Mustla miljööväärtuslikku ala lähemalt tutvustada. Päris palju nii ilusate kui vihmaste sügisilmadega toimunud kultuu­riloo tunde veetsid noored koos fotoaparaatide ja Mustla kaardiga pildistamisretkedel. Tulemused olid väga positiivsed ja üllatavad, äratades soovi fotosid mitte ainult maastikumängus kasutada, vaid ka laiemale publikule näidata.

Kõige raskem oli teha valikut, millised pildid näitusele võtta ja millised välja jätta - eksponeeri­misruum andis raamid ette. Mina ise ei olnudki suuteline lõplikku otsust langetama, õnneks aitasid head kolleegid fotod läbi päris mitme valikusõela lasta. Keeru­liseks tegi valiku ka asjaolu, et pildid näevad arvutiekraanil ja fotopaberil väga erinevad välja. Eesti Vabariigi 94. aastapäevaks panime näituse üles koolimajas, et meie oma õpilased Mustlat uue värske pilguga nägema õpiksid, 20. märtsiks tõime selle aga üle Tarvastu raamatukogu näituse­saali, et kõik soovijad saaksid noorte piltnike töödega tutvuda.

Tore on see, et igast ideest hak­kavad hargnema uued mõtted. Fotonäitus jääb avatuks aprilli lõpuni, mil selle vahetab välja Tarvastu Muusika- ja Kunstikooli õpilaste väljapanek. Gümnasisti­de fotod aga rändavad näituselt kiletamisele ja neist saavad õppe­vahendid keeletundideks, nende järgi saab jutustada või lugusid kirjutada.

Maastikumäng, mille jaoks me tegelikult pildistamas käisime, on samuti kohe-kohe valmimas ja jääb oodata ainult ilusat keva­dist ilma, et seda õues katsetada saaks.