Kalmer Kikas: ”Haridus on investeering, mida ei saa keegi ära võtta.”

Kevadvaheaja eelsel nädalal käis Tarvastu Gümnaasiumis projekti "Tagasi kooli" raames gümnasistidele majandusest rääkimas vilistlane Kalmer Ki­kas, kes elab ja töötab praegu Tallinnas.

Kuidas läks Teie elu edasi pärast Mustla keskkooli lõpe­tamist?

Õppisin neli aastat Eesti Põl­lumajandusülikoolis ettevõtlust ja ökonoomikat, lõpetasin 1995. Aasta enne seda asusin tööle Eesti Hoiupanka Tartus, kus ma alustasin päris algusest: telleri­na. Aasta hiljem liikusin Hoiu­pangas edasi juba Tallinnasse, kus tegelesin ettevõtete pangan­duse ülesehitamise ja seejärel juhtimisega. Nüüd olen juba 13 aastat töötanud erakapitali fon­dides (Balti-Ameerika Ettevõtlus­fond, Hanseatic Capital ja Baltic Mezzanine). Lihtsamalt öeldes otsime me Balti riikides ja Poolas tugeva rahavooga ning investee­rimiskõlbulikke ettevõtteid, kes vajavad täiendavat omakapitali.

Millega praegu tegelete?

Hetkel on plaanis alustada uue fondiga, mis keskendub samuti erakapitali investeeringutele nii Poolas kui Balti riikides.

Kas selles, et olete oma elus nii kaugele jõudnud, on mingi roll ka siinsel koolil või mõnel õpetajal?

Mida aasta edasi, seda parem on hinnata ka Mustla kooli rolli enda arengus. Minule on kus­tumatu positiivse mulje jätnud mitmed õpetajad. Mul vedas, et meil oli Mustla keskkoolis ainult kaks klassijuhatajat, kuna see lõi stabiilse taustafooni õpin­guteks ja segavaid faktoreid oli selle võrra vähem. Algkooli klas­sijuhataja Karin Joonsalu kujun­das esmased väärtushinnangud ja innustas paljuski isikliku ees­kujuga. Sirje Kasendi oli minu klassijuhataja neljandast kahe­teistkümnenda klassini ning li­saks väärtushinanngute süven­damisele õnnestus temal luua edaspidiseks eluks vajalik vun­dament matemaatikas. Veel on väga positiivselt meelde jäänud saksa keele õpetaja Anne Mandri ja vene keele õpetaja Õie Nurk, mõlemad aitasid nõudlikkuse ja ehk isegi teatud maksimalismiga luua vajaliku baasi edasiseks.

Inimesed kipuvad sageli enda ümber vaid halba nägema. Kui­das tundub Tarvastu vald elu­paigana distantsilt vaadatuna?

Mul on väga positiivne emot­sionaalne side lapsepõlvekodu­ga, minu ema ja isa elavad Soe külas ja proovin ikka kuu-paari järel ka vanematekodust läbi käia. Eks see ole tervikuna maa­piirkondade probleem, et ini­meste arv väheneb ja töökohtade valik on piiratud. Samas seal, kus ei ei ela inimesi, ei saa ka uusi töökohti tekkida ning kui uusi töökohti ei teki, siis kolivad inimesed mujale.

Kas olete haldusreformi poolt või vastu?

Haldusreform tuleb ära teha võimalikult kiiresti. Eestis oli omavalitsuste arv 2007. aasta seisuga 227 ja keskmine elani­ke arv 5726. Võrdluseks Taanis on 98 omavalitsust ja keskmine elanike arv omavalitsuses 55631 ehk siis keskmises Taani omava­litsuses elab rohkem inimesi kui Viljandi maakonnas kokku.

Eesti valitsus räägib, et meie riigil ja rahandusel läheb väga hästi. Tavalistele inimestele tundub sootuks vastupidi. Miks see nii on?

Lääne-Euroopa kontekstis läheb Eestil tõesti hästi, kuna vajalikud ja valusad kulukär­ped said 2009-2010 tehtud. Tavalise inimese seisukohast on kulukärped puudutanud ot­seselt või kaudselt kõiki: mõnel väljendus see töökoha kaotuses või paremal juhul palgakärpes. Kui perspektiiv laiemaks tõm­mata ja vaadata, kuidas on meie vanaemad ja -isad elanud ning mida üle elanud, siis ma arvan, et pole liialdus väita, et Eestis ei ole kunagi keskmiselt nii hästi elatud kui praegu. Iseasi on see, et alati saab paremini.

Mis on kõige tähtsam, mida Te oma elu jooksul raha/rikku­se kohta olete õppinud?

Raha ei tohi muutuda ees­märgiks omaette. Annan kaks soovitust Tarvastu Gümnaasiu­mi õpilastele: Esiteks kasuta­ge seda võimalust, et Tarvastu Gümnaasiumis antakse majan­dusõpetust, see annab edasiseks eluks vajaliku arusaamise ma­janduse baastõdedest. Teiseks, minge kindlasti pärast gümnaa­siumi lõpetamist edasi õppima kõrgkooli või omandage amet kutsekoolis. See pingutus tasub 100% ära: haridus kui investee­ring on teie endi peas, seda ei saa teilt keegi ära võtta. Lisaks elate õnnelikumat elu ning teeni­te rohkem kui ilma konkreetse kutseoskuseta töötaja.