Muusikaharidust Raplas saadab juba 40 aastat jõevool

Vaikse nädala neljapäeva lõuna paiku kostub Raplas Sauna tänava jõekäärus pesitsevast muusikakoolist vaikseid pillihääli, vaikseid, sest veel on aeg varane ja lapsi vähe, õpetajad aga juba vaikselt toimetavad.

Sisenedes kahvatu jumega fassaadi tagant majja, võtavad mind vastu rõõmsad värvitoonid ja maalid seintel. „Oleme püüdnud anda koolile oma nägu, et maja seinad poleks lagedad ja ei tekiks haigla- tunnet," sõnab Rapla Muusikakooli direktor Rita Kikajon. Kõigepealt panid oma emotsioonid lõuendile õpetajad ning tänaseks on juba mitu aastat kombeks, et muusikakooli lõpetavad lapsed maalivad ühiselt pildi sellest, milline on nende nägemus muusikast. Fotod töö valmimisest on nähtaval

Sünnipaigale lähedal

Rapla Muusikakoolil on tänavu käia juba neljakümnes aasta. 1971. aastal alustas kool tööd oma praegusele asukohale üsna lähedal, teisel pool jõge Rapla Ühisgümnaasiumi algklasside majas. Kümme aastat hiljem koliti Jõe tänavale, kus nelja korteriga elumaja oli muusikakooli tarbeks ümber ehitatud. Paar tosinat aastat hiljem jäi maja taas väikeseks ning otsides erinevaid võimalusi, kohandas Rapla vald oma muusikaharidust pakkuva kooli uueks koduks praeguse maja Sauna tänaval. Lisaks Rapla valla lastele on muusikakoolis õpilasi ka Raikküla, Kehtna, Kohila, Kaiu ja Juuru valdadest. Klassiruumid on muusikakoolis väikesed ja hubased, sest enamus on individuaaltunnid õpetajaga. Vaid löökpillidele ja klaverile mõeldud ruumid on veidi avaramad. Sõnal avar on selles kontekstis siiski üsna ahtake tähendus. „Pilliõpe pole kerge ning seetõttu peab ka ümbritsev keskkond lisaks õpetajale last toetama, juba siia jalutades lülitab laps end linnamürast välja ning on valmis õpitut paremini omandama," sõnab Kikajon. Looduslähedus ja voolava vee lähedus mõjuvad positiivselt. Kuigi maja on kohandatud muusikakooliks, on trummitubades lisasummutusvahenditena kasutatud loominguliselt munareste ning kardinaid. Tavapäraste koolilaudadega on sisustatud vaid kaks väikest klassiruumi, need, kus õpitakse solfedžot ja muusikalugu. Saalis saab pidada väikesele seltskonnale mõeldud kontserte, oma suuremad esinemised viiakse läbi kultuurikeskuse suures saalis.

Rikkalik pillivalik

Hetkel õpib Rapla Muusikakoolis 121 õpilast ning lisaks 16 last ettevalmistusklassis. 22 õpetaja juhendamisel on võimalik õppida kahtteist eriala: klaverit, akordioni, viiulit, klassikalist kitarri, flööti, plokkflööti, klarnetit, tšellot, saksofoni, trompetit, metsasarve ja löökpille. Koolis on võimalik õppida kas põhiõppe või huviõppe õppekava alusel. Esimene neist annab eduka lõpetamise korral võimaluse õppida muusikat edasi järgmise astme muusikaõppeasutuses. „Enamus õpetajatest, kui täpne olla, siis 70%, tuleb meile Tallinnast. Kohapeal ei ole vastavaid spetsialiste. Eks see on selle töö eripära: nii suure pillivalikuga muusikakooli puhul on siin vähestel õpetajatel täiskoormus ning mitmed töötavad ka teises muusikakoolis," tõdeb direktor. Seetõttu on muusikakooli tunniplaani koostamine üks paras lappimine: arvestada tuleb lapsega, tema tavakooli tundide ja teiste hobidega, olemasoleva vaba sobiliku pilliruumiga, õpetajaga ning vajadusel kontsertmeistriga. Lisaks veel grupi-, ansambli- või sümfoniettorkestritunnid, mille aeg peab sobima paljudele. Oma töötajatest räägib direktor vaid hea sõnaga: „Meil on suurepärased õpetajad, kes teevad lastega väga head tööd. Kõiki õpetajaid aga ühel päeval koos kokku ei saagi, kui, siis ainult koolivaheaegadel." Positiivse faktina toob direktor välja, et neil on lisaks noortele ka üle 70aastaseid õpetajaid ning koostöö erinevas eas inimeste vahel on hea ja toimib: „Vanemate elutarkus ja kogemus on väärtus ning noorte uuendusmeelsus ka." Soovi korral saavad muusikakoolis pilliõpet ka täiskasvanud.

Direktor Kikajoni sõnul on muusikakool nii oma õpilaste kui õpetajate nägu. „Iga kool on ise nägu, oma laste ja õpetajate nägu. Meie õpetajatel on õpilastega lähedane suhe, mida iseloomustab paindlikkus, hoolimine ja iga lapse võimete ning individuaalsusega arvestamine. Me oleme siin kõik üksteise nägu ... nagu üks suur molekul," mõtiskleb ta ja lisab, et nende praegune koosseis on maja kohta optimaalne. Muusikakooli nägu tekib ka kontsertidel. „Paljud meie ansamblid on oodatud esinejad erinevatel üritustel. Meie õpilased on jätkuvalt olnud edukad nii vabariiklikel kui ka regioonikonkurssidel," rõõmustab ta.

Vaadates muusikahariduse tulevikku, soovib direktor, et neil oleks kaasaegsed vahendid muusika õpetamiseks digimaailmas: „Arvutiklass kaheksa arvutiga, milles on võimalik õppida noote kirjutama, on kahtlemata vajalik ja oluline. Muusikaprogramme on palju, meie õpetajad on käinud koolitustel ja nad saavad oma tunde ette valmistada programmidega Sibelius või Finale, kuid digiõpet tuleb anda ka lastele."

Sisemine soov ja tahe aitavad lapsi

Pilliõppe juurde jõuavad lapsed erinevaid teid pidi. Raplas on mitmeid peresid, kelle kõik lapsed on muusikakooli lõpetanud. „Ideaalis võiks laps meieni jõuda sel moel, et lasteaia muusikakasvataja või algklasside muusikaõpetaja teda märkab ja vajadusel lapsevanema siia suunab. Üldjuhul on vanemad krapsakad ja teadlikud oma lapse soovist või andest ning tulevad ise. Me käime lasteaedades ja algklassides õpilaste kontsertidega külas ning pille tutvustamas ja lasteaia ning algklasside lapsed tulevad jällegi muusikakooli külla pille proovima," sõnab direktor Kikajon ning lisab, et tänu ühe gümnaasiumiõpilase uurimustööle, mille juhendajaks ta oli, on muusikakoolil hulgaliselt huvitavaid andmeid oma õpilaste kohta. Läbi on viidud veel mitmeid uuringuid lastevanemate ja õpetajate hulgas. Näiteks arvavad veidi üle poolte lastest, et nad tulid muusikat õppima omal soovil. Vanemate vastused samale küsimusele jagunevad üldjuhul kaheks: muusikakooli õppima asumine on ikka kas lapse või vanema soov, sõprade ja muude tuttavate osakaal vastuste hulgas on imeväike. Seetõttu arvabki direktor Kikajon, et õpetajad võiksid lapsi rohkem pillimängu juurde suunata.

Igal kevadel on muusikakooli pääsemiseks katsed ja enne seda konsultatsioonid. „Me ei saa kahjuks kõiki soovijad vastu võtta. Katsed annavad lapsest meie jaoks määrava pildi ning esimesel- teisel aastal selgub, kes see laps tegelikult on. Andekus üksi pole määrav, ka soov ja tahtmine pillimängu ning muusikat õppida on olulised ning eriti oluline on kodupoolne toetus lapsele," arvab koolijuht. „Kuna õpe on individuaalne, on kontakt lapsega ja vanemaga hea. Teismeliseeas, kui muusikakooli poolelijätmise mõtted tulevad, on see eriti oluline. Eks siin on piiritunnetus keeruline, tavaliselt lihtsalt ei viitsita harjutada, see tuleb hästi välja ka sellest uuringust, kus veidi alla poolte lastest tunnistab, et loobumismõtteid tekitab oma laiskus ja viitsimatus harjutada. Kolmandiku sõnul nad lihtsalt ei jõua harjutada. Eakaaslastepoolne surve on selles vanuses ka oluline, kui ikka lapse sõprade hulgas mitte keegi teine muusikaga ei tegele, on tal keeruline. Ometi ei loobu lapsed õpingutest kergekäeliselt, nad ise tunnistavad, et saavad jõudu jätkamiseks vanematelt, sõpradelt ja iseendalt ning ei taha olla loobujad ega allaandjad. Väga suur rõõm on see, kui mõni muusikakooli poolelijätnud laps tuleb aasta või kahe pärast ja tahab kooli ikkagi lõpetada. Siis, kui see soov tuleb juba lapse enda seest, see ka õnnestub. Meil õpivad väga toredad ja vahvad lapsed ning noored. Kõikidest õpilastest ei pea saama tulevikus muusikuid või muusikaga seotud erialadel tegutsejaid. Meilt saavad nad kõik tulevikku kaasa ühe olulise oskuse - rääkida ja mõista keelt, mille nimi on MUUSIKA."

Rahustav ja inspireeriv voolava vee keskkond on muusikakooli lapsi saatnud läbi aja, pillimäng on salvestunud näppudest ajusse ja loominguna pääseb sealt taas pilli sisse. Kõik huvilised võivad sellest osa saada Rapla Muusikakooli sünnipäevakontserdil Rapla Kultuurikeskuses 27. aprillil kell 16.