20 aastat omavalitsusliku staatuse andmisest Kadrinale
Tagasivaatavalt
10. detsembril 1989 olid Rakvere Rajooni Kadrina Küla Rahvasaadikute Nõukogu XX koosseisu valimised.
Valiti 26 kohalikku rahvasaadikut, kes kogunesid esimesele istungjärgule 15. detsembril 1989. a.
Toimus TK esimehe ja volikogu esimehe valimine. Salajase hääletamise tulemusena (23 poolt) valiti Jaan Stern üheisikuliselt täitevkomitee ja volikogu esimeheks. Volikogu aseesimeheks valiti Jüri Sikkut . Dokumentidel olid päises ikka veel Eesti NSV vapp, sest kehtis Nõukogude võim.
Jaan Stern: meile öeldi - olete ise targad, teate, mida teha ...
Kuni vallastaatuse saamiseni jäid kolmeks aastaks nii täitevkomitee kui ka volikogu esimeheks. Said korraga kätte kogu kohaliku võimu täiuse. Mis tunne sul oli?
Sellist tunnet mul küll polnud. Kõik oli ikkagi meeskonna töö, igaüks omal alal tegi tööd, mis neis oludes oli üldse võimalik.
Kas maavalitsusest või mujalt ülesandeid ei jagatud või oli ka kuskilt taganttorkimist? Kõik oli ju väga uudne ja võõraski.
Ei, taganttorkimist polnud mingisugust. Kõrgemal pool arvati, et oleme ise targad ja teame, mida teha. Olime sattunud ju sundseisu: tollasest maakonnast eraldati varad ja eelarve külanõukogudele. Me pidime hakkama tööle, mis tähendas, et pidime hakkama ennast ise korraldama, juhtima ja majandama.
1993. aasta 17. oktoobril olid need n-ö õiged valimised. Valiti juba 19-liikmeline vallavolikogu, eraldi persoonidena vallavanem ja vallavolikogu esimees. Kes nendeks said?
Volikogu esimeheks sai Peeter Ronk ja vallavanemaks Enno Põllu . Mina enam ei kandideerinud 1993. a. volikogusse. Aeg oli selline, et loodud olid juba munitsipaalettevõtted.
Tegelesin mõnda aega vallavalitsuses majandusega ning Põllu ettepanekul hakkasin kommunaali juhatama.
Millal sai teoks lipu vahetus vallamaja seinal?
See sündis siis, kui iseseisvusdeklaratsioon oli välja kuulutatud.
Kuhu see Eesti NSV lipp sai?
See seisis tükk aega tagaukse juures nurgas. Aga kuhu ta sealt sai, ei tea. Aga Eesti lipp toodi Kadrinasse kohale.
Aga külanõukogu silt? Milline oli selle saatus?
Võtsime külanõukogu sildi maha ja üsna pea tellisime uue sildi. See käis kõik töö käigus, ilma suurema tseremooniata. Seni, kuni polnud Kadrina valla staatust, toimis ikka edasi külanõukogu koos oma pitsatiga.
Ega ei meenu mõni tõsisem juhtum?
Meeles on see kütte lugu, kui katlamajad jäid kütteta, sest Venemaa lõpetas „reeturite" varustamise kütteainetega. Ükskord kutsuti mind maavalitsusse, pandi leping ette ja öeldi: kirjutage alla, kui tahate kütet saada. Kui ei kirjuta, jääte ilma. Mis teha? Kirjutasin vallavanemana alla, sest häda oli tõesti suur, ehkki seda allkirja ma ilma volikogu volituseta poleks tohtinud anda. Eks selliseid seaduserikkumisi tuli ette teisigi - kas teadmatusest või olukorra sunnil. Kütte puudusel olid saun, spordihoone ja mõni teinegi hoone kütmata. Raha kütte ostmiseks ei olnud.
Millal oli juba märgata, et asjad liiguvad ja paljudest hädadest on üle saadud?
1993. aasta sügiseks oli struktuur juba paika seatud. Kui hästi seda oli tehtud, on juba iseküsimus. Kohe hakati ka valla arengukava koostama. Sellest sai selline emotsionaalne kirjatükk, hulk unistusi sai paberile pandud, sisuliselt ei olnud ju midagi planeerida. Mare Sikkut tegutses valla omavalitsusliku staatuse saamise juures dokumente ette valmistades. Temal oli hakkamist ja juriidilisi teadmisi, lühidalt - ta oli hea abiline. Põhimõtteliselt me ju tunnetasime, missugune see vald peab olema; ise teeme, ise otsustame. Meie töö peamiseks hindajaks sai vallakodanik, meie hea abiline. Kiitusega oli ta kitsi, aga kui asi edenes, oli vakka ja ootas tulemusi.
Mis sai Kadrina koolist, oli see ju olnud hea mainega, allus varem haridusministeeriumile?
Koolidega tegeles maavalitsus. Mäletan, et kui me läksime Läsnale, et kool seal avada, aitas meid igati Marge Lepik maavalitsuse haridusosakonnast. Meie soovist teha Läsnale iseseisev kool ei tulnud midagi välja, lapsi jäi väheseks. Küll oli seal hiljem Kadrina keskkooli Läsna klass. Käivitasime ka kooli Vohnja mõisahoones, kus eestvedajaks oli hakkaja mees Heinrich Reimann.
Aga polnud õpetajat. Lõpuks saadi nõusse Malle Reimann, kes oli tol ajal õpetajaks Tapal. Vohnja Lasteaed- Algkool tegutseb tänaseni ja päris edukalt.
Jüri Sikkut: oli paras segaduste aeg ...
Kuidas kirjeldaksid seda aega, kui sul tuli uutes oludes kõike algusest peale rajama hakata?
Eks ta üks raske aeg oli, segane pealekauba. Kõik paisati ju segi. Ja mis see Kadrina siis oli - Suur Kadrina EPT oli tema sisuks. Julgen väita, et Kadrinas oli kõik seotud EPT-ga. Mitte niivõrd see ühepereelamute piirkond, vaid just korruselamute rajoon ning kogu tollane infrastruktuur. See kõik ei tulnud vallale koheselt üle, vaid jupikaupa.
Tuli ette igasugu seiku ja arusaamatusi. Aga selline olukord valitses ju tookord kõikjal terves Eestis. Arvan, et põllumajanduses oli olukord veelgi segasem, alevikus lood nii valulikud ei olnud, maaelu oli midagi muud.
Kuidas sa valda ametisse said? Olid ju olnud põline EPT-lane - ametiühingujuht ja abijuhataja.
Tagantjärele olen mõelnud, et eks mul oli võimalus ka kohe algusest peale vallamajja tööle asuda, aga ma ei tahtnud EPT-st kohe ära minna. Aga siis hakkasid EPT-s arenema sellised sündmused, mis panid mõtlema: kas mul üldse seal enam midagi teha on? Vastne vallavanem Jaan Stern kutsus mind valda tööle ja nii minust saigi abivallavanem majanduse alal. Vallas käis juba valla struktuuride loomine, naised (Geete Lahi ja Mare Sikkut - toim.) tegid kirjatööd, koostasid dokumente ja protokolle. Jaaniga olime juba varem ka tuttavad. Kõike tuli ju hakata otsast peale üles ehitama.
Keerulised ajad tekitavad mõnikord ka iseäralikke olukordi või koguni seiklusi. Kas meenub midagi sellist?
Kuna töötasin majanduse alal, siis tuli ka hoolitseda, et tehnika liiguks ja varustuse asjad laabuksid. Tol ajal oli meeletu kütusepuudus - seda ei jätkunud ei autodele ega katlamajadele. Hankida sai seda vaid kõveraid teid mööda ja siis pidi ka õnne olema. Käisime autojuht Tiiduga (Tiit Heide - toim.) Venemaa piiri ääres Petserimaal bensiini otsimas. Rahakott sularahaga oli taskus. Kuidas see kütus üle piiri ehk kontrolljoone Eestisse sattus, seda me muidugi ei teadnud. Nii otsisime, kust midagi saab.
Rahareformi ajal sind enam Kadrinas ei olnud?
Olin siis vist juba Kohtla-Järvel trükikoja direktori ametis.
Aga vallatööst sa ei loobunud. Kandideerisid 1993. aasta sügisel Haljala vallavanemaks?
Olen põhimõtteliselt hoidunud igasugustest kandideerimistest. Kui toimusid 1993. aasta kohalike omavalitsuste valimised, otsustasin siiski proovida ja kandideerisin üksikkandidaadina Kadrina vallavolikogusse 17. oktoobril 1993. aastal. Ehkki töötasin Kohtla-Järvel, olin endistviisi sisse kirjutatud Kadrinasse, seega elanike registris, mis võimaldas siin kandideerida.
Kui palju ma hääli sain, täpselt ei mäleta, volikogusse sissesaamiseks oli vaja 98 häält. Mul jäi 2 häält puudu. EPT aegadest oli mul Kadrinas väga palju tuttavaid, neid keda tundsin ja kellega oli tööalaselt vaja suhelda. Kui valimised olid läbi, tuli nii mõnigi „kaastunnet" avaldama, mainides siia juurde, et oleksin teadnud, oleksin oma hääle andnud. Üksikkandidaadil pole ju lihtne hääli koguda. Olen siiani seisukohal, et vallavanem peab olema apoliitiline ametnik, ta peab saama vabalt suhelda kõigi inimestega.
Mida andis sulle abivallavanema amet? Peale majandusmurede oli ju ka muid asjaajamisi.
Sel ajal sain tundma kõiki valla külasid ja seal elavaid inimesi, sest ametnikuna oli vaja ette valmistada majapidamiste inventeerimist.
See töölõik oli käest lastud. Läbi tuli käia kõik kolkakülad ja talud, millest mõne olemasolust polnud meist keegi kuulnudki.
Kuidas tuli Haljala vallavanema ametikoht?
1993. aasta sügisel valitud Haljala vallavolikogu valis mind vallavanemaks. Selles ametis pidasin vastu 16 aastat. Töö polnud kerge, eks oli probleeme ja mitmesuguseid keerulisi olukordi.
Vahetult pärast vallavanema ametist lahkumist 1999. aastal läksin pensionile.
Kuuldavasti ei ela sa oma Vainupea kodus vagast koduelu, vaid tegeled aktiivselt mitmetes ametites.
Mõned kohustused on jäänud veel vanast ajast. Olen kuni maikuuni Rakvere Haigla nõukogu liige, paaris maakondlikus komisjonis tegev, tervisenõukogus. Tegutsen ka Karepa külaseltsi juhatuses.
Olen ka Vihula vallavalitsuse liige, seda seoses külaseltside, sotsiaaltöö ja kohaliku elu suunamise kogemusi arvestades. Ma ei käi seal vallas ainult kätt tõstmas, on vaja dokumentidega töötada, mõtelda ja suhelda inimestega.
