Mäetaguse vald sai kakskümmned

9. aprillil täitus kaksküm­mend aastat päevast, mil taastati Mäetaguse vald kui omavalitsus, seda tähtpäeva tähistatakse pidulikult eel­oleval mõisapäeval.

"Omavalitsuse taastamine ei tulnud lihtsalt, keegi ju ei teadnud täpselt, kuidas valda taastada," tõdes valla taasta­misega otseselt tegelnud Veljo Kingsep, kes toonase külanõu­kogu esimehe koha ajutiselt nii volikogu esimehe kui vallava­nema ameti vastu vahetas. Kui ENSV ülemnõukogu otsustas riigis haldusreformi läbi viia, toetasid Mäetagusel seda küla­nõukogu 14 saadikut. Vahetu tegevus valla taastamisel lasus kahel inimesel - Kingsepa kõr­val ka külanõukogu sekretäri Helga Porril.

"23.detsembril 1991.aastal kinnitas külanõukogu Mäetaguse valla põhimääruse ja sotsiaalmajandusliku arengukava," meenutas Kingsep. "Valminud dokumendid koos ajaloolise ülevaatega olid aluseks külanõukogule valla staatuse taotlemiseks. Need dokumendid esitasime kooskõlastamiseks maakonna volikogule ning valitsuse ekspertkomisjonile. 9. aprillil 1992. aastal tuli dokumenti kaitsta ülemnõukogu presiidiumis, kus kinnitati Mäetaguse vallale omavalitsuslik staatus," ütles Kingsep.

Helga Porri tõdes, et toonased külanõukogu saadikud olid väga asjalikud inimesed ning tollal, kakskümmend aastat tagasi, tehti palju ära ka teha tahtmise, mitte raha pärast. Viimast vallataastajatel põhimõtteliselt polnudki. Porri meenutas, et külanõukogus kasutusel olnud kohvitassid oli ta kodust toonud ning kui tekkis võimalus kahest toast koosneva kontori põrandale roheline vaip muretseda, mõjus see lausa luksuslikult.

Ametiasjade ajamiseks oli Porri mälestuste järgi kasutada isikliku kondimootori kõrval veel jalgratas ja võrr.

"Aeg oli vaene, aga huvitav ja see korvas kõik muud asjad," ütles Kingsep. "Inimeste heatahtlik suhtumine ja toetus olid kahtlemata selle aja positiivne pool."

1991. aastal vastuvõetud omandiseaduse alusel anti Mäetaguse külanõukogule üle raamatukogud, rahvamajad, koolid, lasteaed ja ambulatoorium.

Võeti tööle pearaamatupidaja ja kassapidaja. Eelarve kulud olid Kingsepa meenutuse kohaselt 1991. aastal 917 000 rubla. Samal aastal andis Mäetaguse sovhoos üle tühjana seisnud Mäetaguse mõisa peahoone.

Põllumajandusreformi seaduse järgi moodustati Mäetaguse sovhooside ja Kiikla kolhooside baasil põllumajandusühistud ning asuti vara tagastamisele endistele omanikele või nende pärijatele.

Hakkasid tekkima talud ja esimesed erafirmad. 20.-21. juunil toimus rahareform, kehtestati Eesti kroon. 28. juuni rahvahääletusel võeti vastu põhiseadus, millega pandi alus täieõiguslikule Eesti Vabariigile.

"Finantsiliselt oli see aeg väga keeruline ja inimestel oli raske, toimus korraga mitmed reformid, kadusid paljud töökohad. Alles siis, kui ettevõtete tulumaks tuli valda, tegi see omavalitsuse hingamise lahti," sõnas Kingsep.

Esimesed vallavolikogu valimised toimusid 17. oktoobril 1993. aastal. Volikogu esimeheks valiti Jaan Surva, vallavanemaks Veljo Kingsep.