Jõgevamaal tulevad tegusad ja elamusterohked talgud
Teeme Ära talgupäeva Jõgevamaa koordinaatori Pille Tuti sõnul korrastatakse ja kaunistatakse ühistööna rohkesti loodus- ja kultuuriobjekte, parke- ja haljasalasid, metsaääri ja teeservi, külaväljakuid, rahvamajasid, mälestusmärke ning nende ümbrusi.
„Nende paikade „ehtesse panekul" töötavad erinevas vanuses inimesed. Talgud on igati hea võimalus põlvkondade siduvuse tekkimiseks ja edendamiseks."
„Me soovime kodukandi prügist-prahist võimalikult puhtaks teha. Nii anname ilusa väljanägemise Piibe maantee ääres paiknevale parklale. Likvideerime Kärde-Tooma teel asuva omavoliliselt tehtud prügimäe, kuhu on mitmeidki vanu telereid toodud," rääkis Jõgeva vallas asuva Kärde küla talgujuht Marve Milland.
Tõsine töö ja mõnus seltskond
Põltsamaa valla Umbusi külas antakse ilusam väljanägemine lugemistoale, mida külarahvas omaalgatuslikult üleval peab ja korras hoiab. „Möödunud aastal toimusid meil talgud esmakordselt ja osalejaid oli rohkesti. Piisavalt töötegijaid on oodata ka tänavu. Korraldame ka mõttetalgud, kus arutame Umbusi ja Kablaküla hetkeseisu ja edasist arengut," märkis talgujuht Kaide Tammel.
„Umbusi on tänaseks Jõgevamaal ainus paik, kus toimumas ka registreeritud mõttetalgud. Kindlasti hakatakse ühiselt mõtteid mõlgutama mujalgi. Piirkonnaga seotud olulisi ja huvitavaid teemasid peaks ju jätkuma," lausus Pille Tutt.
„Luual on suuremaks talgutööks juba varem lõigatud okste koristamine 8,5 hektari suuruselt arboreetumil," teatas talgujuht Ivar Kandima, kes pärast töö tegemist ka talgulistele arboreetumis ekskursiooni korraldab.
„Talgud pole mitte üksnes töötegemine. Selle sündmusega tahame esile tuua mitmeid elulisi väärtusi, mida talgulised talgutelt ikka on leidnud: usku iseenesesse ja ümbruse paremaks muutmisesse, teotahet, elurõõmu uusi tuttavaid sõpru ja miks mitte ka tulevast elukaaslast. Talgud on olnud ja on loomulik osa meie elulaadist," ütles Pille Tutt, kes Teeme Ära Jõgeva koordinaatoriks 2008. aastast.
Talgud - osa rahvakultuurist
Jõgevamaa rahvakultuurispetsialistina toonitas Tutt talgute süvaseost selle valdkonnaga. „Mullu alustati koostöös Eesti Rahva Muuseumiga talgulugude kogumist. Tänaseks on laekunud üle saja omanäolise talguloo, millele oodatakse ka lisa. Talgulugu võib olla nii kunagine kui ka värske. Loodame aga kokku saada eestimaise talgulugude valiku, mis seob erinevaid aastakümneid, piirkondi ja põlvkondi.
Jõgevamaal on paljudes paikades oma pillimehed, laulumehed ja laulunaised. Loodetavasti annavad nad loomingulise panuse ka talgutele. Ja pole võimatu, et maikuu esimesel laupäeval sünnib ka mõni uus talgulaul. Ja miks mitte anda välja ka välkajalehti, sest lähiminevikus tähistati 5. mail ajakirjanduspäeva.
