Kulutuli kipub juba elu kallale
Tänavune seni kõige halvemini lõppenud lõkketegu leidis aset Jõgevamaal Pala vallas Vea külas, kus lõkkest süttis kulu, sealt edasi talu kõrvalhoone ning leegid jõudsid otsaga elumaja juures olevate põlispuudeni.
Tuld teinud 55aastane Maie sai tuld materdades nii rängalt viga, et viidi raskes seisundis Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Õhtulehele kurtis naabruses elav naine, et Maie tuletegemine on neile varemgi muret valmistanud ning sealt korra varem metski põlema läinud.
Seekordse põlengu pindala ulatus kahe hektarini.
Lõkketegemisel eksitakse lihtsate reeglite vastu
Lõuna-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Astra Pintson-Käo sõnul ei jäänud see aga viimaseks lõkkest edasi läinud põlenguks sel päeval.
Vaid pisut hiljem teatati kõrvalhoone põlengust Sangaste vallas, kus samuti süttis esmalt kulu ja siis juba hoone.
Päästjate saabudes põles hoone lahtise leegiga ja katus oli osaliselt sisse kukkunud. Enne päästjate saabumist püüdsid kohalikud inimesed tulekahju kustutada aiavoolikuga.
Tulekahju tekkis hoonele liiga lähedale tehtud lõkkest, millest süttis kulu ja sealt levis tuli hoonele.
Lõkke tegijaid karistati rahatrahviga tuleohutusnõuete rikkumise pärast.
Lääne päästekeskuse piirkonnas said tänavu esimese kulu põlema saarlased, kus päästjad käisid maastikupõlengu tõttu kohal juba 26. märtsil.
Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink ütles, et lõkkest tekkinud põlenguid põhjustavad enamasti kaks asjaolu – ei puhastata lõkkealust pinda ning hiljem jäetakse tuli järelevalveta.
Kastekannud tuleb aegsasti valmis panna
“Lõkkematerjal kuhjatakse rohule kokku ja pannakse põlema. Rohi aga kuivab ning sealt läheb tuli edasi,” kirjeldas Trink. “Tihti vaadatakse, et kõik on kontrolli all ja minnakse tuppa telerit vaatama või süüa tegema ning ei märgata, kui lõkkest saab alguse põleng.”
Sarnane juhtum oli esmaspäeval Järvamaal Kareda vallas, kus suvekodu omanik oli teinud suure lõkke, millest alguse saanud kulupõleng laiutas lõpuks 150 ruutmeetril.
Peremees selles aga mingit ohtu ei näinud ning pani kahe päästemasina saabumist suisa imeks.
Põlengust andis teada möödasõitja, kes ütles päästeametisse helistades, et tegu on järelevalveta ja majale liiga lähedal oleva lõkkega. “Omanik oli seadnud tule juurde valmis küll kastekannud veega, kuid see oli suur lõke,” rääkis Trink.
Väiksemat sorti kulupõleng on olnud juba ka Pärnu linnas, kus väikesel alal põles kulu Pärnu kontserdimaja lähedal ning selle kustutasid lähedal olnud poisikesed.
2010. aasta septembrist hakkas kehtima tuleohutuse seadus, mis keelab kulupõletamise aasta ringi. Tuleohutusnõuete rikkumise eest võib rikkujaid maksimummääras trahvida kuni 800 euroga. Aastaid priitahtliku pritsimehena tegutsenud Tuve Kärner Järva-Jaani tuletõrjeseltsist rääkis ühe kurioosse juhtumi, kus vaarikavarte põletamisest alguse saanud kahjutuli hävitas elumaja, kõrvalhoone ja süütas suure hulga kulu.
“Inimesed on korduvalt rääkinud, kuidas nad on teinud enda meelest täiesti ohutult lõket, kaevanud sinna kraavi, toonud vett, aga siis läinud korraks tuppa ning naastes leidnud eest kontrolli alt väljunud tule,” lausus Kärner.
Teinekord võivad tekkida ootamatult tuulepöörised ja seni rahulikult põlenud tule laiali lüüa ning sädemeid lendu viia.
Priitahtlik pritsimees lisas, et on kuulnud ka küllalt legende, kuidas põleng saab alguse heinamaal olnud klaasist pudelipõhjast.
“Olen palunud see asi minu nähes järele teha, kuid siiani pole suudetud,” märkis ta. “Kulupõletamist ei pea paljud inimesed õieti millekski, kuid tegelikult on see ohtlik nagu püssirohi!”
Seadus ja rahatrahv piiravad põlenguid
Kui möödunud aastal oli 18. aprilli seisuga väljakutseid kulupõlengutele ligi 100 ja ülemöödunud aastal 400, siis tänavu on see arv 17. aprilli seisuga 167. Kevaded on olnud erinevad, seetõttu on ka statistika erinev, tõdevad päästjad.
Võrreldes ajaga, kui kulupõletamine veel lubatud oli, on asi aga hoopis teine.
2006. aastal, mis ka ise oli pigem kuiv, oli kutseid üle 4000, viimastel aastatel aga 1700 (2010) ja 1400 (2011).
“Enne seda seadust tuli ette, et meil oli kevaditi päevas mitu väljakutset kulupõlengutele, eelmisel aastal käisime väljas aga ühel korral,” nentis ka Tuve Kärner.
Kulupõlengutes viimastel aastatel keegi hukkunud ei ole, kuid tõsiselt viga on igal aastal saanud mitu inimest.
Kuidas teha turvalist lõket?
- Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoha ohutu kaugus hoonetest ja põlevmaterjalidest (puuriit, oksahunnik jne) on vähemalt kaheksa meetrit ning metsast vähemalt 10 meetrit.
Kustutamiseks hoia käepärast kahekilone tulekustuti või ämber veega (10 liitrit).
- Üle ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoha ohutu kaugus hoonetest ja põlevmaterjalidest (puuriit, oksahunnik jne) on vähemalt 15 meetrit ning metsast vähemalt 20 meetrit.
Kustutamiseks hoia käepärast kaks kahekilost (või üks kuuekilone) tulekustutit või kaks ämbrit vett (kokku 20 liitrit).
- Vältimaks lõkkest lennanud sädemest alguse saanud tulekahju, ära jäta tuleaset kunagi järelevalveta. Pärast tuletegemist kustuta põlemisjäägid hoolikalt ära.
Allikas: päästeamet
