Küll veeti Vastse-Kuuste valla lapsi Põlva kolhoosi lasteaeda, küll siia-tänna, mis muidugi ei sobinud lastele ega emadele. Kolhoosis tegutses tol ajal naiskomisjon, kes tundis muret vanurite ja lasterikaste perede pärast. Küll sai räägitud ja kirjalikult selgeks tehtud lasteaia vajalikkusest, kuid meie jõud ei hakanud peale ja kõik jäi unistuseks. Meie vallas ehitati sellel perioodil väga palju elumaju ja tootmishooneid, kuid lastele mitte.

Aastad möödusid ja ajad muutusid. Vastse-Kuuste vallavanemaks valiti Lennart Liba. Alguses natuke võõrastav, aga peagi sai ta oma töökusega vallarahvale eeskujuks ja omainimeseks, olles nüüdseks juhtinud meie valla elu üle 20 aasta. Ka lasteaia ehitamise võttis ta oma südameasjaks.

Nüüd olime siin uues lasteaias tema saavutuste tunnistajaks. "Kui tahta kõigest väest, saab üle igast mäest," ütleb vanasõna.

Tunneme uhkust kõigi selle maja tegijate üle. Siia on rõõm oma lapsi tuua - avarad ruumid, täis valgust ja päikest. Väikeste toolide-laudadega mängutoas, kuhu meid alguses juhatati, tahtsin ka ise proovida väikese tooli mugavust ja istusin laua taha. Kohe tuli väike poiss, papist taldrik käes, koogitükiga, mis oli samuti papist tehtud, öeldes külalislahkelt: "Palun sööge." Muidugi olin kohmetu, kuid läksin lapse mänguga kaasa. See oli nii südant soojendav, et silmad kippusid märjaks. Tuli meelde Ivo Linna laulmas: "Mäng, mäng, mäng on väikese inimese töö."

Siis paluti meid saali, kus esinesid kõik lapsed. Oi, oi, küll oli tore neid vaadata ja kuulata. Laulud, luuletused ja sära esinejate silmades. Pidu kestis veel edasi. Et oli munapühade neljapäev, siis lapsed näitasid oma osavust munade värvimises ja pärast muidugi mängiti ning tantsiti.

Aitäh meid, vanavanemaid, peole kutsumast. Lapsed, hoidke oma maja. Täname kasvatajaid ja õpetajaid. Jõudu ja julget pealehakkamist edasistes tegemistes, austatud vallavanem Lennart Liba, tunneme tänutundes rõõmu su saavutustest.