Kristel kiidab oma Kaius möödunud lapsepõlve. Ta mäletab hästi, et 1992. aastal, kui ta Kaiu põhikooli lõpetas, peeti lõpupidu veel rublade eest, jaanipäevaks olid aga juba kroonid. Kooliajast meenutab ta, et eriline õpetajate lemmik ta polnud. Lemmikaine oli tal füüsika, mida andis tema klassijuhataja Tarmo Rosenfeldt, kes tegi alati kõik tunnid huvitavaks.

Ka Kristeli lõpuks Naiskodukaitsesse viinud spordipisik sai alguse juba lapsepõlvest, mil mängiti korvpalli ja rahvastepalli ning suusatati. Laskespordiga hakkas Kristel tegelema 12aastaselt. Suvel sai kohalikus välibasseinis ujuda, talvel tegid poisid sellest aga hoki- ja uisuväljaku. Kaius möödusid kõik päevad õues. Ja mitte ainult mängides, vaid Kristel on lapsest saati ka maatööd teinud.

Heinategu oli suve oodatuim aeg. Isa kõrval sai nii kombaini- kui ka traktorisõitu õpitud. Kristel mäletab, et oma esimese palga teenis ta välja koolivaheajal kaalumajas töötades. Kristel nendib, et tal on hea meel, et ta on maal sündinud ja kasvanud ning ta peab rõõmsal meelel koos emaga siiani aiamaad, kus kasvatatakse kõike vajalikku.

Naiskodukaitsesse viis Kristeli 2002. aastal eelkõige huvi laskmise ja militaarspordi vastu. Ehkki Kristel on organisatsioonis ka kõike muud teha jõudnud, on need kaks tema peamiseks armastuseks praegugi. 2011. aastal lõpetas Kristel Alu mõisas asuvas Kaitseliidu koolis laskeinstruktori kursuse ja õpetab nüüd ise teisi ohutult ja täpselt laskma. Kristel on olnud Naiskodukaitse Kaiu jaoskonna esinaine ja hiljem aseesinaine. Viimasel kolmel aastal oli ta ametis Rapla ringkonna aseesinaisena. Lisaks juhtimistööle on ta organiseerinud hulgaliselt ettevõtmisi ja ka ise neil osalenud.

Ei ole lihtne igapäevase palgatöö kõrvalt veel vabatahtlikult riigi kaitsmisega tegeleda, aga Kristel jõuab. Palju jõudu ja edu talle tema värskes Naiskodukaitse Rapla ringkonna esinaise töös!