Kalmetu rühma lapsed käisid kevadet otsimas
Lapsed teadsid rääkida, et kevadel ärkab loodus, puuokstele kasvavad «hiirekõrvad», putukad poevad talvekorterist välja, karul on sündinud pojad ja paljugi veel. Nii me siis läksimegi otsima. Võtsime luubidki kaasa, et kasvõi väikest killukest kevadet näha. Tuulevarjulises kohas ja päikese käes võtsime ette põhjaliku uudistamise. Kõik lapsed uurisid kive, mättaid ja puukoort, et leida mõni pisike putukas, kellel päike on une silmist ajanud.
Lõpuks leidsime ühe unise ämbliku. Et teda lähemalt uurida, aitasid julgemad ämbliku purki püüda, et kõik saaksid teda paremini vaadata. Pikema uurimise ja vaatlemise tulemusel selgus, et ämblikud ei ole üldse hirmsad ja neid ei ole vaja karta.
Kui me olime ämbliku ettevaatlikult tagasi pannud sellele samale kännule, kust ta enne leidsime, otsustasime minna otsima «hiirekõrvu». Väikesi rohelisi leheotsakesi ei olnud veel kusagil näha, kuid leidsime «pajutibud». Selgus, et kõik lapsed ei olnudki neid nii lähedalt näinud ega ka sõrmega puudutanud. Meie jalutuskäik ei olnud küll pikk, kuid lastele jäi sellest palju huvitavat meelde. Karuga me ei kohtunud, kuid meile see isegi meeldis.
Samasuguseid toredaid avastamisehetki soovime ka teistele suurtele ja väikestele. Kaunist kevadet!
