Jänesselja lasteaias tähistati emakeelepäeva ja peeti kevadpidu
Seadus emakeelepäeva tähistamise kohta võeti meie riigikogusvastu 1999. aastal.
Jänesselja lasteaias tähistati emakeelepäeva juba kolmeteistkümnendat korda (meie esimene pidu oli 2000. a). Nublu, Tibu ja Klaabu rühma lapsedtähistasid seda päeva üheskoos lasteaia muusikasaalis. Traditsiooniliselt esitavad lapsed sel päeval teistele lastele eesti lastekirjanike ja luuletajate lasteluuletusi. Iga Nublu rühma laps (vanuses 5,5-7 a) oli saanud koduse ülesande õppida selgeks üks naljaluuletus Eno Raua raamatust "Kilul on vilu". See, kellel luuletus oli selge, sai selle ka teistele ette lugeda päris üksi. Tibu rühm (lapsed vanuses 4-5 a) luges koos ühiselt õpitud luuletusi "Emakeelne tänu" ja"Sõber". Üllatuse tegid Klaaburühma lapsed - nad lavastasidEllen Niidu luuletuse "Kati karu". Seda oli tõeliselt nauditav nii kuulata kui ka vaadata! Aitäh õpetaja Lukretsia Järvele toreda idee teostamise eest! Kuna lapsed ei jõua pikalt luuletusikuulata, said nad luuletuste lugemise vahepeal ikka mängida ja tantsida ka.
Lepatriinu rühm (lapsed vanuses 5-6 a) tegutses sel päeval oma rühmas. Kuna neil oli märtsikuus teemanädal lasteaia rühmade nimede tegelastest (iga rühma nimi on meil võetud eesti lastekirjanike loomingust),said lapsed koduse ülesande teha koos vanematega luuletus nendest tegelastest. Kodus õpiti luuletus selgeks ja emakeelepäeval sai seda siis oma rühmakaaslastele esitada. Nagu arvata võis, valmis kodudes kõige rohkem luuletusi lepatriinudest, oma armsa rühma nime tegelasest.
Lotte rühma õpetaja Jana Torn tegi sel aastal ettepaneku, et ka nemad sooviksid väikest pidu emakeelpäeva puhul koos Poku rühma lastega (nendes rühmades on enam-vähem ühevanused 3-4 a lapsed). Hea mõte sai teoks 15. märtsil. Poku rühma lapsed lugesid koos mitu toredat luuletust päikesest.Lotte rühma lapsed aga tegid sel aastal päris omamoodi - laste emad-isad pidid ise lastele luuletused välja otsima ja muidugi ka selgeks õpetama. Sellega saadi kenasti hakkama. Aitäh lastevanematele!
Mõmmikute rühm harjutassellel nädalal etenduseks „Tähelapsed" (pildil). Selle rühma sügisel kooliminevad lapsed tegid iga päev tihedat tööd näidendiga, mis sai esinemisküpsekskevade sünnipäeva nädala alguseks. Näidendit "Tähelapsed"käisid spordisaalis vaatamas kõik meie lasteaia lapsed. Peategelasteks olid näidendis Karu-Kati ja Karu-Mati. Juhtus nii, etKaru-Mati oli saanud jõuludeks uue täheraamatu, kus olid kõik tähed sees. Et tähed selgeks saada, pidi neid tähti ka teistegajagama. Näidendis saigi näha, kuidas Karu-Kati ja Karu-Matikingivad erinevatele metsaelanikele (linnukestele, jänestele, rebastele, huntidele ja lepatriinudele) tähti, mis siis järjekorras seinale kinnitati - valmis sai tähestik. Rühma õpetajad Nele Rammulüüs ja Olga Jõgiaas olid palju vaeva näinud, et etendus lavaküpseks saaks, oli sellesju palju teksti, laule ja tantse. Suureks abiliseks oli ka õpetaja abi Evi Lilles. Kõik lapsed olid väga tublid ja said oma rolliesitamisega hakkama. Suured tänud vanematele, kes aitasid kaasa kostüümide hankimisele või valmistamisele!
21. märtsil aga toimusid tore-dad kevadpeod. Hommikupoolsel peol osales kuus rühma;kuna oli koolivaheaeg ja mõnesrühmas ka haigused kimbutamas, siis mahtusime kenasti muusikasaali pidutsema. Tore, kui lapsed saavad üheskoos mängida-tantsida ja ka rühmade kaupa üksteisele esineda.Ühispidudel õpib laps, kuidas käituda suure hulga laste seas ja saab ka esinemiskogemuse suure auditooriumi ees. Vahva rühmasõpitud luuletuse märtsikuust lugesid seekord Lepatriinu rühma lapsed. Üheks toredaksmänguks oli peol laulumäng "Kas siis kevad on käes?". Selles mängus said laulumängu tegelased (päike, kuldnokad, puhkevad pungad ja lilled) ringi sees tegelasgruppide kaupa vastata neile pealkirjas esitatud küsimusele vastata: "Jah, siis on kevad käes!" Kõige viimasena jäävad ühispidudel saali kõige vanemad lapsed, seekord siisNublu ja Lepatriinu rühma lapsed. Nemad said mängida eesti rahvamängu "Sillamäng", mis lõpeb köietõmbamisega Kevade ja Talve vahel. Suurte ponnistustega võitis siiski Kevad, kes oli Talvega seekord vägatasavägine. Eks me hiljem saime kõik seda veel munadepühade ajalgi kogeda, suur lumi sadasveel kord maha!
Ka kahe kõige väiksema rühmalapsed Sipsiku ja Krõlli rühmast(vanuses 2,5-3,5 a) käisid muusikasaalis pidutsemas kevade sünnipäeva puhul. Väikeste omavaheline kevadpidu oli hea mõte Sipsiku rühma õpetajate poolt;kuna ka nende rühmade lapsedon enam-vähem ühevanused, sobivad nendele tegevusteks ühedja samad laulud ning tantsud. Samas saavad nad üheskoos pidutsedes rohkem tuttavamaks.
