Kõva kasv: Töövõimetute hulk on Ida-Virumaal kasvutrendis

Kui vaadata, kui palju on Ida-Virumaa viimase kümne aasta jooksul saanud juurde töövõimetuspensionäre, võiks arvata, et siit on mõni taud või sõda üle käinud. Tegelikult annab enda töövõimetuspensionäriks vormistamine paljudele töötutele võimaluse endale mingigi sissetulek tagada, kirjutab Põhjarannik.

Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud kümne aastaga 20 000 elaniku võrra, töövõimetuspensionäride arv on kasvanud kaks ja pool korda. Sel aastal on neid Ida-Virumaal 17 322, tööelaisi elanikke on siin ligi 100 000.

Üheks põhjuseks on tööpuuduse kasv, inimesed, kel on olnud aastaid terviseprobleem, ei ole sellest varem teada andnud, aga jäädes töötuks, võetakse end arvele. Samas peab ütlema, et inimesed ongi pärast aastakümneid kestnud rasket tööd oma tervise tihti ära rikkunud. Näiteks viimase Kreenholmi koondamise järel said paljudest naistest töövõimetuspensionärid.

Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt saab teada, et töövõimetuks võib tunnistada inimese juba 16-aastaselt ning töövõime peab olema kadunud 40-100 protsendi ulatuses. Reeglina on töövõimetuspension 200-250 eurot. Töövõime kaotamise protsent määratakse kas 6 kuuks, 1 aastaks, 2 aastaks, 3 aastaks, 5 aastaks või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni (kuid mitte kauem kui 5 aastat)

Loe pikemalt Põhjarannikust.