Kevadisi tegemisi Saduküla raamatukogus
Tänavu oli jällegi Nukitsakonkursi aasta: lapsed üle kogu Eestimaa valisid Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel oma lemmikud viimase kahe aasta jooksul ilmunud lasteraamatute seast. Ka Saduküla Lasteaed-Algkooli õpilased lõid hääletamisel kaasa. Raamatukogus olid võistlevad raamatud näitusele välja pandud. Peale raamatute tutvustamist sai igaüks neid ka lähemalt uurida ja täita hääletussedeli, mis hiljem maakonna keskraamatukogu abiga Tallinnasse edasi toimetati. Enim hääli sai Saduküla lastelt Kristiina Kassi kirjutatud ja Heiki Ernitsa illustreeritud „Nõianeiu Nöbinina". See raamat tunnistati parimaks ka kogu Jõgeva maakonna laste poolt ja kokkuvõttes võitiski Nukitsa-konkursi, tuues oma autoritele nii kirjaniku- kui ka kunstnikupreemia.
Märtsikuus on traditsiooniks saanud emakeelepäeva tähistamine. Seekordne üritus kooliõpilastele keskendus eesti kirjakeelele - tema arengule ja rikastumise võimalustele. Rääkisime sellest, kuidas aastasadade eest tehti esimesi kohmakaid katseid eesti keeles midagi kirja panna. Palju nalja tegi, et Rahmato Nahck tähendas siis paberit, Saxemah Kanna kalkunit ja Ahjastaick aastat. Peaaegu sama kentsakad tundusid aga ka paljud uudissõnad, mis mullusel sõnaloomevõistlusel välja olid pakutud.
Uurisime eesti ja soome keele näitel, kuidas keeled vastastikku üksteiselt sõnu laenavad. Selgus, et meil on lähima sugulaskeelega väga palju ühiseid sõnu. Sellest hoolimata polegi naabrite keelest arusaamine nii lihtne, sest sarnaste sõnade tähendus on enamasti erinev. Keelealase viktoriini, mis ühe osana sisaldas ka ilukirja ehk väga ilusa käekirjaga kirjutamist, võitsid Kaidi Rähn ja Anet Rähn.
Kõige kaunimalt kõlab meie emakeel aga luules ja lauludes. Saduküla Eakate Seltsi koosviibimisel, mis toimus täpselt emakeelepäeval 14. märtsil, kuulasime laule Tarmo ja Toomas Urbi esituses. Vennad Urbid on loonud paljud oma laulud eesti luuletajate väga headele tekstidele, mistõttu on nad kõrvale eriti ilusad kuulata.
2. aprill oli rahvusvaheline lasteraamatupäev. Seekord oli päeva deviisiks „Oli kord muinaslugu, mida jutustas terve maailm". Muinasjuttudest kõnelesime sel päeval Saduküla lasteaialastega meiegi. Tuli välja, et üht ja sama muinasjuttu on erinevad muinasjutuvestjad erinevalt jutustanud - igaüks veidi omamoodi. Ja mõni neist on tuttavad muinasjutud hoopis pea peale pööranud, nagu Paul-Eerik Rummo lõbusad lood raamatus „Kokku kolm juttu".
Mitmed eesti kirjanikud tähistavad tänavu oma väärikaid juubeleid. Nende hulgas ka üks armastatumaid lastekirjanikke Aino Pervik, kellel 22. aprillil täitus 80 eluaastat. „Kunksmoor" ja „Arabella, mereröövli tütar" olid juba praeguste isade-emade lapsepõlve lemmikute hulgas, kuid nende autor ei ilmuta veel väsimuse märke - sel aastal on Aino Pervikult ilmunud koguni kolm uut lasteraamatut. Saduküla õpilastega pidasime kirjaniku sünnipäeva raamatukogus 23. aprillil. Peale põgusat ülevaadet Perviku elust, perest ja loomingust lugesime katkendeid kirjaniku raamatutest ja lahendasime viktoriiniülesandeid. Viimasega sai seekord kõige paremini hakkama Raido Tooming kolmandast klassist.
