Ühe Puurmani koolijuhi saatus: 70 aastat Eduard Kuremaa surmast

Puurmani lossist sai ligemale 90 aastat tagasi koolimaja, kuhu P. Neumann koondas ümbruskonna külakoolid. 1933. a valiti koolijuhiks 1903. a sündinud Eduard Kuremaa. Peale Tallinna Õpetajate Seminari lõpetamist töötas ta Kuimetsas ja Koigis. Ühtlasi alustas õpinguid töö kõrvalt Tartu Ülikoolis. Õpetaja pidi olema mitmekülgne, võimeline õpetama mitut ainet.

Puurmanist leidis ta eest laia tegevuspõllu. Oli vaja panna alus õpilasorganisatsioonidele, eeskätt noorkotkastele. Selleks kulusid ära suvelaagrite kogemused. Meie poisid koondusid keelpillide orkestrisse. 1938. a suvel võeti osa Elva suvelaagrist.

Eduard Kuremee lõpetas 1938. a ülikooli. Kuulus edasi korporatsiooni „Raimla" juhtkonda. Puurmanis oli ta Kaitseliidu Kompanii staabi esimees. Õpetajate kollektiiviga kavandati mõisapargi ümberkujundust sporditegevusele. Rajati 3 spordiplatsi.

Kodustes toimingutes abistas teda õde. Abikaasa leidis ta Laeva vallasekretäri Oskar Jaagundi perest. Laulatus toimus 1939. a Kursi kirikus, kus oli 6 pruutneitsit ja peiupoissi üliõpilasorganisatsioonidest. 1940. a sündis tütar Kadri, kes valis edaspidi isa jälgedes ka õpetaja elukutse.

1941. a sõjasuvi muutis noore pere elu. Lossi pandi läti hävituspataljoni rühm, kes Puurmani elul silma peal hoidis. Oli nõue, et koolijuht ööd ja päevad kohal oleks. Kui seda polnud, saadeti noor pioneerijuht talle Uuetoale Kummisaare peresse järele. Nii sai Eduard Kuremee oma noort peret harva näha. Juulikuus ta arreteeriti. On teateid tema kinnipidamisest Tormas koos nelja mehega. Edasine saatus jäi teadmata kuni 1989. aastani. Abikaasa ja tütre taotluse peale väljastati neile KGBst 16. augustil surmatunnistus rehabiliteerimisega: surnud 22. aprillil 1942. Kõrgem karistusmäär: mahalaskmine Irkutskis. Tänaseks on sellest sündmusest möödunud 70 aastat. Puurmani kooli juhataja Eduard Kuremaa oli oma elu pühendanud eesti koolile ja kultuurile.