Mõtiskledes kevadele vastu…
Ajad on muutunud. Me elame ülemineku ajal ja ole-me ülemineku generatsioon. Oleme soovimatult osa erinevatest protsessidest, mis toimuvad meie ümber. Aga me tuleme sellega toime tänu arukale tegutsemisele. Iga mõeldud mõte tekitab meile vajaduse mõelda teine mõte - teadvus on jätkuvas laienemises. Iga fakt, mille õpime, juhib meid uue fakti õppimisele - teadmised on pidevas kasvamises. Meid saadab väljendust otsiva elu sund, mis ajab meid alati ikka enam teadma, enam tegema ja enam olema. Selleks, et enam teada, teha ja olla, peame enam omama. Meil peavad olema asjad, mida kasutada, sest me õpime, teeme ja saame millekski ainult läbi asjade kasutamise.
Mis oleks õpetaja klassi ees, kui ta ei suhtuks arukalt oma kooli varasse, õpilastesse, kelle igapäevaelu tuleb üha rohkem ja rohkem kodunt kooli kaasa. Õpetajad ja õpilased on soovides kogeda ja näha positiivseid kogemusi õppinud avama oma südant, muutma negatiivset positiivseks ning saavutama selgust suhetes teiste inimeste ning samuti iseendaga. Õpilaste suhtumine kaaslaste abistamisse läbi heategevusliku kontserdi muutis maailmanägemust ja väärtushinnanguid.
Väärtuste muutumine toimub ikka läbi sotsiaalse suhtlemise ja kogemuste kaudu. IV klassi käitumisõpetuse tundide raames külastatud Loomade Varjupaik Tartus, heategevuslikud kontserdid hooldekodudes on ühtviisi ehmatavad kui ka õpetlikud. Empaatia ei ole õpitav oskus, hea meel oli aga tõdeda, et õpilaste siirad emotsioonid peale kontserte näitasid ilmselgelt, et enamusel õpilastel seda jagub. On võimalik näha koheseid tulemusi ja positiivseid muudatusi oma elus, kui õpime avama oma südant.
Mul on siiralt hea meel, et õp. Anneli Rebane selle projektiga õhinaga kaasa tuli ning kontsertide korraldamisele kaasa aitas. Klassijuhataja E. Sääsk õpetas klassile selgeks järjekordse näidendi, mis eakaid muhelema pani.
Projekte, mis muudaksid õpilaste maailmakäsitlust on teisigi. Tänu Tartu Ülikooli pakutud võimalusele osalevad meie õpilased Õpikodades (oli valida, bioloogia, füüsika või keemia). Kooli gümnaasiumiosa sulgemisest lähtuvalt sai valitud bioloogia õpikoda, sest õpilaste arv ja motiveeritus annab loodetavasti efektiivse tulemuse.
Kooli huvijuht R. Rumvolt ja R. Rohtla on jätkuva koostöö tulemusena saavutanud edu läbi loodusprojektide kirjutamise ja osalemise. Mais toimuv keskkonnateemaline konverents paneb selle õppeaasta loodusprojektidele punkti.
Loodame, et Archimedese SA finantseeritavatest projektidest saab positiivse otsuse Puurmani Gümnaasiumi ja TasnerAntalÁltalánosIskola (Ungari) ühine projekt. Selle projekti positiivne lahendus võimaldab 10 Puurmani Gümnaasiumi õpilasel 11 päeva Ungaris veeta. Projekti kirjutamine toimus koostöös meie armastatud endise õp. Nora Racziga Ungarist.
Koolimaja asukoht lossis on võimaldanud meil osa saada ja korraldada erinevaid kontserte, maakondlikke üritusi, osa võtta õhtustest ringidest. Lossi õhtune kasutus beebieast kuni eakani on üks tuleviku prioriteete. Läbirääkimised selles valdkonnas on käimas. Tulevikus võiks olla „Talveaia" kohvik suvisel ajal just see, mis pakub kohalikule kui ka lossi uudistama tulnud külalisele mõnusat peavarju, kohta suhtlemiseks ning kohvi nautimiseks.
Tulemas on taas „Unustatud mõisate" programm, mis võimaldab kõigile taas kord tulla ise ja tuua oma külalisi vaatama mõisahoone ilu.
Kooli 95. sünnipäev ei ole enam kaugel. Ettevalmistused on juba alanud: loodetavasti on selleks ajaks avatud püsiekspositsioonid. Kooli 100. sünnipäevaks on eesmärk luua püsiekspositsioonid kolmes suunas säilitamaks ajaloolist ning kultuurilist pärandit, tutvustada seda avalikkusele ning eksponeerida: J. Kuperjanovi tuba, Manteuffeli sugupuude fotodega ja kooli tegutsemisest mõisas 75 aastat.
Õpetajate huvi teiste mõisakoolide vastu oma silmaringi laiendamiseks ja enda arendamiseks on viinud meid teiste maakondade mõisatesse ja koolidesse. Juunis on tulemas õppereis Saaremaa ja Muhu koolidesse. Eesmärgiks on ikka suhete loomine, kogemuste vahetamine ning mõistmine, et tunnelnägemist tuleb avardada võimalikult parimal viisil.
2011-2012 õppeaasta märksõnaks on MÄRKAMINE. Mida see märkamine siis tähendab? Märkamine - seda igal tasandil, igal päeval, igal vahetunnil, igas tunnis, peale kooli, trennis, üritustel. Märkame heategu, märkame viisakust ja ebaviisakust, märkame edu ja julgust, märkame kaastunnet ja kiusamist, märkame kaasamõtlemist. Märkame abivalmidust, märkame öelda TERE, märkame prahti põrandal. Märkame end liigutada ja märkame lugeda, märkame kaaslast ja märkame kaasa -löömist. Märkame katkist kraanikaussi. Märkame kustutada tuled ning hoida kokku. Märkame inimest enda kõrval. Märkame tänada ja tunnustada õpetajaid, koolitöötajaid ja õpilasi. Siia mahub veel palju muudki, vaid taevas on piiriks!
Igapäevast tööd rõõmustavad kaaskodanike siiralt heatahtlikud MÄRKAMISED mõisahoone lillepottidesse istutatud lillede osas varakevadiselt rusuvas looduses ja et õpilaste poolt riisutud mõisaesine on toonud rohelust mõisaparki. Mai ja juuni on eksamite, arvestuste ja lõpetamiste aeg. Edu õpilastele ja õpetajatele! Ilusat kevadet kõigile!
