Saunakultuurist: on meil saunu üldse vaja?
Saunu on olnud iidsetest aegadest kõikides maailmajagudes. Kõrgtaseme saavutas saunakultuur Rooma riigis meie ajaarvamise alguses. Lääne-Euroopas üldise sanitaarkultuuri langedes 15. - 18. saj. huvi saunade vastu langes kuid see suurenes uuesti 19. sajandil. Veel 19. saj. oli saun Eestis ka sünnitus- ja ravipaik. Eestis oli ka piirkondi kus saunu ei tuntud - pesti ja viheldi rehetoas. Hinnatud on saunad Soomes, öeldakse, et soomlasele on saun, mis kristlasele kirik.
Sauna mõjudest
Saunas mõjuvad inimesele temperatuuride vaheldumine ja vihtlemine. Korrapärane saunaskäimine toniseerib ja karastab keha, treenib närvisüsteemi, veresoonkonda ja ergutab ainevahetust. Saunas käies kaotab inimene higistades 1..2 liitrit vett, koos higiga aga ka jääkaineid, mis on peamised haiguste põhjustajad. Saunas käimisega ei soovitata ka liialdada, rohkem kui kord nädalas ei soovitata seda teha. Arvatakse, et temperatuur peaks jääma vahemikku 80...100 kraadi. Soovitatakse juua vett peale sauna, et taastada kaotatud vee hulk. Alkoholi tarbimine koos kõrge temperatuuriga pidi aga liialt koormama südant.
Saunade majandamisest
Saunu on mitmesuguseid - üldkasutatavaid, asutustele ja ettevõtetele kuuluvaid probleeja eramajade ühepere saunad. Ainult piletirahaga ühissaunu tänapäeval majandada ei õnnestu ja kui õnnestub, siis on sellisesse sauna ka vähestel asja. Üks põhjus, miks see nii on - ühissaunu kasutatakse vähe. Iisakus kasutavad kahte ühissauna kokku keskmiselt 52 inimest nädalas kui uskuda piletimüügi andmeid. Huvitav oleks teada, kui palju saunaskäijaid oleks, kui saun oleks tasuta? Võiks ühe tasuta päeva korraldada. Ka Tallinnas antakse kodututele, keda seal ligikaudu sama palju kui Iisaku vallas elanikke, võimalus end jõuludeks tasuta puhtaks pesta. Väljapääsuks on pakutud saunade baasil MTÜ moodustada, justkui oleks keegi saunadega siiani ülemäärast tulu teeninud. Uurisin kuidas on lood mujal Eestis. Kadrina alevikus sai 10 aastaseks MTÜ Kadrina saunaklubi. Ka seal oli oht enne klubi asutamist, et tuleb kinni panna aleviku ainuke ühissaun, olgugi, et alevikus on kolm korda rohkem elanikke kui Iisaku alevikus. Sauna renoveerimiseks kulutati 2 miljonit EEK, mis saadi kokku nii Euroopa Liidult, vallavalitsuselt kui ka saunaklubilt. Täna käib saunapäeval, mis on pühapäev, saunas keskmiselt 70 inimest, mis on veel vähem kui Iisakus, kui arvestada elanike arvu. Suurim külastajate arv on olnud 92 inimest päevas. Saunapilet maksab 5 €, lastele ja pensionäridele 2 €. Vald toetab klubi 4000 € aastas. Ka siin on Iisaku näitajad paremad, pilet odavam ja vallavalitsuse toetus 3000 €, saunaskäijate arvu silmas pidades, suurem. Toetussummasid sauna kohta arvestades on olukord küll vastupidine. Pileti hinna arvutamisel on seal võetud arvesse aga ainult küte ja kütja palk. Ei käi sealgi klubi liikmed sauna kütmas ega ka metsas puid varumas. Ka need tööd nõuavad siiski teatud kvalifikatsiooni. Ega Iisakuski minevikus sauna ehitamise kulusid piletimüügiga tasa teenida loodetud. Kui kütteõli oli veel odav, Konkurentsiamet soojahinnaga ei tegelenud, siis võis saunakulud küttekuludega „ühte patta" panna ja hinnad määrata nii, et kõik olid rahul. Ei suutnud suhteliselt väikesed saunakulud siin ilma teha.
On meil saunu üldse vaja?
Sellise küsimuse on nii mõnedki juba püstitanud. Võib-olla on hoopis mõistlikum duššinurkadega probleem lahendada. Kui sauna mõjude juurde tagasi tulla, siis saame aru, et tegemist on siiski erinevate asjadega. Ka kulud saavad kindlasti olema suuremad. Maksavad nii duššinurk kui elektriboiler, elektriga pesuvee soojendamine on kallim kui puudega, veekulu suurem kui saunas. Korralik dušš eeldab korralikku veesurvet, mida Iisakus paljudes korterites täna pole. Duššinurk korteris tähendab täiendavat niiskusallikat, mis omakorda nõuab täiendavat ventilatsiooni, see toob kaasa jälle suurema küttearve. Kindlasti on tal aga ka omad eelised - pole vaja külma ilmaga sauna minna, eriti kui on väikesed lapsed, võid igal õhtul ja hommikul end kord üle loputada. See on teine tase ja kindlasti pole see kõigile saavutatav. Et see jutt ei jääks väga üldsõnaliseks, toon ühe konkreetse näite Tallinna kesklinna korterist, kus elab üks inimene. Märtsi kuus oli vee ja kanalisatsiooni maht 6,29 m³, ühe kuupmeetri hind veel ja kanalisatsioonil 2,08 €/m³, arve seega 13,08 €. Sellest 6,29-st kuupmeetrist 4,32 m³ tarbiti sooja veena ja ühe m³ soojendamine katlamaja soojusega maksis 4,71 €, vee soojendamine kokku seega 20,35 €. Elektriga vee soojendamisel oleks arve veelgi suurem.
Mitu sauna on meile vaja?
Kaks sauna pikalt väljavenitatud alevikus pole kindlasti mingi eriline luksus kui võrrelda eramaja omanikuga, kes ainult oma pere jaoks sauna kütab. Ühe, meil seega Kasevälja saunaga, oleks majandamine aga odavam. Saunapäeval võiks isegi saunabussi käima panna, õpilaste kooli toomisega saame ju hakkama. See on valikute küsimus, millele me raha kulutame. Aleviku elanikud, oma esindajate kaudu vallavolikogus, peavad selle ise otsustama. Seda küsimust ei saa lahendada ainult raamatupidaja tarkusega, sest see on siiski rohkem kultuuri küsimus. On kirjutatud põhjarahvastest, kes end üldse ei pesnud, määrisid end hülgerasvaga ja ka elasid. Kui kaua nad elasid, vaevalt selle üle arvestust peeti. Igas kultuuris on olnud asju, millede kättesaadavust on peetud kõigile endastmõistetavaks ja tänapäeval on meil selleks kindlasti pesemisvõimalus.
