Kärstna kohvisohvid käisid Väätsal
Algatuseks oli sel päeval naljakas seegi, et Järvamaa võttis meid vastu korraliku lumega, hea, et talverehvid olid autole alla «unustatud». Kohapeal tundus seltskond paljuski tuttav, järelikult on uusi tegijaid selles valdkonnas vähe juurde tulemas. Nagu tavaliselt, olid suure pundiga kohal naabrid Tõrva linnast. Päeva juhiks oli tuntud humorist-anekdoodimees Valdo Jahilo, kelle mõnusad nükked ja päevakohased naljad olid rohkem kui muigele ajavad. Meie Maie-Tiiu-Ester läksid loosi tahtel lavale üheteistkümnendana, nii et oli heavaadata, mida teised ees teevad. Pidin juba poole tunniga tõdema, et head nalja on ikka paganama raske teha. Kui saabus Kärstna kord püünele minna, nihutasin end esiritta, et ka mõni pilt teha. Maie (suurilmadaam kaugelt ookeani tagant) sai kokku oma lapsepõlvesõbranna Tiiuga (takune maanaine oma lauda- ja peretegemistega), et kohalikus kohvikus ilma asjad sirgeks rääkida. Neid teenindas Ester (kapitalismireeglid hästi omandanud proua). Oli tõeliselt lõbus nende mängu nautida ja seda tegi naeru saatel terve saal.
Lõik žürii liikmelt Jürgen Roostelt 13. aprilli Maalehe artiklist »Seelikus mehi ei olnudki?»: «Ette kantud 22 numbrist passivad koomilise kabaree raamesse siiski vaid mõned üksikud....Oli veel hetki ja võlukunsti sääl laval, nii Kärstna rahvamaja kui Kose päevakeskuse naiskonnad võlusid (vastavalt "Kohvisohvid" ja "Rahaautomaat") oma lavalise olekuga, meeleoluga, näitlejatööga, puudutasid oma olemisega absurdi kaunist serva.... Kuigi, Kärstna daame tahaks küll uuesti laval näha, ehk veidi parema tekstiga (situatsioon ja tegelased olid super!).»
Meie naised pälvisid lõpetusel ka suure tunnustuse- tiitli PARIM LAVAKEEMIA. Ma usun, et seda kava peaks ka teised nägema, nii et kutsuge «sohvid» külla. Kui oma kohvitass kaasas, tuleb odavam.