Maamaksuvabastused kurnavad valdu
Maamaks on ainus riiklik maks, mis täies ulatuses laekub omavalitsuse eelarvesse.
See tähendab seost, et kui poliitikud teevad kodanikele head ja kaotavad nende maamaksukohustuse või vähendavad seda, jääb valla-linna rahakott selle võrra õhemaks. Ning kas või kohalikud teed remontimata.
Alati kaasneb maksuvabastustega jutt, et valdadele tekkiv miinus hüvitatakse, aga tegelik elu nii ilus ei ole.
Vanad arved
Rohkem kui kümme aastat tagasi hakati Eestis rakendama kaitsealade maamaksusoodustusi – kas 25, 50, 75 või 100%.
Alates 2009. aastast kehtib kas täielik maksuvabastus või 50% soodustus.
2004. aastal jäid omavalitsused looduskaitse tõttu maamaksust ilma 333 167 euro ulatuses, eelmiseks aastaks oli see kasvanud peaaegu neljakordseks – 1,16 mln eurot.
Vähem laekunu arvestab riik tagasi omavalitsuste tasandusfondi abil, aga kaugeltki ei kata see saamata maksuraha. Täielikult jääb looduskaitse omavalitsuse kanda seal, kus vald tugeva tulubaasi tõttu tasandusfondi raha ei saa.
Üks selliseid on Harjumaa Kuusalu vald, kus mullu jäi looduskaitse maksuvabastuste tõttu saamata 106 738 eurot maamaksu – valla pinnast 52% on kaitsealad.
Võrdset kohtlemist taotledes on läinud ta riigiga kohtusse. Tallinna halduskohus avaldab otsuse järgmisel esmaspäeval.
Teine, kes Eestis looduskaitse maksuvabastuste tõttu rohkem kui 100 000 eurot kaotab, on Vihula Lääne-Virumaal.
Täpsemalt: mullune miinus on 122 703 eurot, kaitse all üle 60%. Ka Vihula ei saa tasandusfondist toetust. Aga nagu ütleb reklaamlause: kuid see pole veel kõik!
Poliitilise kära saatel võttis Riigikogu eelmisel aastal vastu seaduse, mille alusel vabastatakse alates järgmise aasta algusest maamaksust kodualused maad kuni 0,15 ha ulatuses linnas ja 2 ha ulatuses maal.
Rahandusministeeriumi arvestuse järgi tähendab see omavalitsustele 17 miljoni (viimatine arvestus räägib 10–13 miljonist) euro suurust auku.
Seadusega kaasnes lubadus, et saamata maamaks hüvitatakse täies ulatuses. Valitsus ongi heaks kiitnud otsuse, et vallad saavad järgmisel aastal tulumaksust oma eelarvetesse 11,57% praeguse 11,4% asemel, edaspidi rohkemgi, ja see katab tekkiva tühiku.
Samas on valdasid (kus suured suvilapiirkonnad), kes juba avastanud, et nende maamaksusumma siiski kahaneb. Üks niisugune on taas Vihula vald.
“Väga kurb, et otsuseid tehes ollakse päevapoliitikas nii kinni, et ei märgata tegelikkust,” ütles Vihula vallavanem Raivo Uukkivi.
Kodualuse maa maksuvabastus tooks Vihula eelarvesse
40 000eurose miinuse, millest tulumaksuosa suurendamine kataks vaid 14 000 eurot.
Uukkivi sõnul on häda selles, et seaduse tegija pole arvestanud omavalitsuste suure mitmekesisusega.
“Valitsus räägib, et kompensatsioonist võidavad just väiksemad vallad, aga iga omavalitsus veidi erineb teistest. Meile paistab, et hõredama asustuse puhul on osa valdadest hoopis kaotajad.”
Vihula vallavanem võrdles uue seaduse vastuvõttu Vene ruletiga, kus alles siis, kui tegu tehtud, ilmnevad tegelikud tagajärjed.
Karjuv vastuolu
Looduskaitse maamaksusoodustuste hüvitamine on tänavu taas üleval omavalitsusliitude koostöökogu ja valitsuse eelarveläbirääkimistel.
Linnade-valdade üks ettepanek on looduskaitse maksusoodustused hoopis kaotada ja hüvitada inimestele kaitsealadel olevad tegevuspiirangud riigieelarvest eraldi toetusena.
Samal ajal üritavad Riigikogus opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid kaitsealade maamaksuküsimust lahendada maamaksuseaduse täiendusega, mis määraks must valgel, et kaitsealade soodustused tuleb omavalitsustele hüvitada.
Esmaspäeval otsustas Riigikogu rahanduskomisjon sotside eelnõu esimesele lugemisele saata, aga koos ettepanekuga arutamine lõpetada ja seadus muutmata jätta.
Komisjon käib ühte jalga valitsusega, kes eelnõud ei toeta.
Rahandusminister Jürgen Ligi allkirjaga seletuses on kirjas, et riik ei olegi kohustatud maksutulu vähenemist hüvitama – valdadele tuleb tagada vaid tulubaas, mis minimaalselt võimaldaks kohalike ülesannetega tegelda.
Valitsusel on plaan vabastada maamaksust ka riigiasutuste alune maa. Kuidas seda täpselt tehakse, pole veel teada, kuid mainitud on, et see võib tähendada lisaks umbes 300 000 euro suurust maksumiinust.
“Kui omavalitsuse eelarves tekib riigi valvatav või hallatav osa, on see karjuvas vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomiaga,” märkis hiljutisel Eesti linnade ja valdade üldkogul Tallinna ülikooli professor Georg Sootla.
VALD KAOTAB
Kaitsealade maksumiinus aastal 2011
Maakond Miinus eurodes
Harjumaa 140 911
Hiiumaa 27 948
Ida-Virumaa 19 246
Jõgevamaa 25 883
Järvamaa 31 589
Läänemaa 58 239
Lääne-Virumaa 158 632
Põlvamaa 17 405
Pärnumaa 78 893
Raplamaa 19 753
Saaremaa 56 649
Tartumaa 15 947
Valgamaa 69 460
Viljandimaa 32 048
Võrumaa 41 645
Tallinn 366 643
Kokku 1 160 911
Allikas: rahandusministeerium, maamaksu vähenemine looduskaitsealade soodustuste tõttu
KOMMENTAAR
Sulev Liivik
rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Looduskaitsealade eest ei ole alates 1993. aastast maamaksu tasutud. Kohaliku omavalitsuse üksustel (KOV) ei ole seega ka saanud tekkida tulupuudujääki, mida peab hüvitama. Osad looduskaitsealad on 50% maksuvabad ning nende eest makstakse maksu osaliselt.
Maamaksu seaduse järgi on haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr 0,1 kuni 2,0%. Nende maade osas ei saa KOV maksimaalse 2,5% määraga maksutulu teenida.
Riigil on kohustus tagada KOVile piisav tulubaas lähtuvalt kohalikest ülesannetest ning seda on võimalik teha eri meetmete kaudu.
