Vald otsib võimalusi gümnaasiumihariduse andmise jätkamiseks

Juba aastaid on aeg-ajalt tõstatunud küsimus gümnaasiumihariduse andmise võimalikkusest Järvakandis, põhjuseks nii järjest kahanev gümnasistide arv (hetkel õpib lõpuklassis 3 õpilast) kui ka valitsuse plaan vähendada oluliselt gümnaasiumide arvu. Hoolimata riigipoolsest ja majanduslikust survest (vallal tuleb katta kooli majandamiskulud ning osaliselt ka õpetajate palgaraha) on vallavõimud hoidnud gümnaasiumiosa avatuna. Vallavanem Mart Järviku sõnul püütakse seda teha ka edaspidi.

Lähtudes kujunenud keerulisest olukorrast, otsustas volikogu 31. augustil 2011 moodustada ajutise hariduskomisjoni ülesandega selgitada välja gümnaasiumiosa püsimajäämise võimalused. Komisjoni liikmeteks kinnitati Enno Alliksaar (esimees), Piret Lindmaa, Eha Teras, Aet-Triin Vasnu, Sirje Zahkna, Mart Järvik, Katrin Vahemets ja Katrin Kuum.

Komisjoni istungitel on muu hulgas olnud päevakorras võimaluste otsimine kooli majanduskulude (eelkõige küttekulude) vähendamiseks, gümnaasiumiosa jätkusuutlikkus (vähene gümnasistide arv, samas head õpitulemused), kooli pidamise kulud (valla finantsnõuniku Katrin Vahemetsa analüüsi kohaselt on riigipoolne rahastamismudel viinud selleni, et vallal tuleb katta väikeses osas põhikooli vanema astme ja pea täielikult gümnaasiumiosa õpetajate koolitus- ja palgakulud (vt ka JK 1/2012 „Järvakandi valla finantsolukorrast")).

Üks arutelu teemasid oli 12. märtsil kooli IX klassi õpilaste seas Enno Alliksaare tehtud küsitluse tulemused (Järvakandi Gümnaasiumi X klassis kavatseb jätkata 5 õpilast). Leiti, et prognoositavat õpilaste arvu silmas pidades ei ole X klassi avamine reaalne (see on komisjoni seisukoht, vastavasisulised otsused tehakse volikogu ja valitsuse tasandil).

On uuritud ka võimalusi ühise gümnaasiumi loomiseks mõne teise vallaga. Nii on käidud tutvumas Kullamaa ja Lihula ning Rannu, Puhja ja Rõngu katsetega ühisgümnaasiumide loomiseks. Kõne all on olnud Vändra Alevivalitsuse ettepanek kaaluda koostöövõimalusi gümnaasiumiosa jätkamiseks Järvakandis ja Vändras.

4. aprillil toimus kultuurihallis rahvakoosolek (kohal ligi 40 huvilist), kus Järvakandi ja Vändra haridusalastest koostöövõimalustest rääkisid Vändra Alevivolikogu aseesimees Priit Enok, alevivanem Toomas Sonts ja Mart Järvik. Nii Vändras kui ka Järvakandis seistakse silmitsi probleemiga, kuidas säilitada gümnaasiumihariduse andmine kodukoolides. Ühe võimalusena (esialgu küll idee tasandil) võiks Vändra alevijuhtide nägemuse kohaselt mõelda gümnaasiumiosade ühendamise ja Vändra-Järvakandi gümnaasiumiastme majandusõppe programmi elluviimisele, kasutades nii Vändras kui ka Järvakandis olevaid õppekomplekse. Ettekandjad rõhutasid, et tegemist on ühe esialgse ja viimistlemata ideega, mida huvi ning võimaluste olemasolu korral võiks tulevikus edasi arendada.