Comeniuse projektiga Portugalis: õpiti eelmiste põlvkondade traditsioonilisi mänge
Kohale jõudes olid kõige suuremas ärevuses Sõmeru kooli 8.a klassi õpilased Marian Moldau ja Markus Mänd, sest ees ootas esimene kohtumine oma uute Portugali sõpradega, kellega seni vaid mõned e-kirjad vahetatud. Jää sulas aga otsekohe ning pärast tervitusi istuti juba koos õhtusöögilauas ja juteldi nagu vanade sõpradega. Ka inglise keeles suhtlemisega polnud mingeid probleeme ning kõik jutud said räägitud. Marian ja Markus veetsidki neli päeva koos Portugali õpilastega nii kodus, koolis kui ka vabal ajal. Tundides õpiti koos, koos käidi muusikakoolis ja jalgpallitrennis ning mägedes matkamas, ühesõnaga elati tavalise portugali koolilapse elu.
Eesti õpetajad Anne Metsaru, Reine Anton ja Tiina Erala uudistasid aga kõiki Serra da Gardunha koolide gruppi kuuluvaid koole ja lasteaedu. Et projekti teemaks on eelmiste põlvkondade traditsioonilised mängud, siis õpetasid kõik projektipartnerid sealsetele lastele oma vanu mänge. Sõmeru kooli õpetajad lustisid koos sealsete 1. ja 2. klassi lastega, õpetades neile eesti tuntud ringmänge. Selgeks said „Kaks sammu sissepoole", „Lapaduu", „Me lähme rukist lõikama", „Tuju hea" jt - kõik need mängud, mida meie algklassilapsedki tihti oma klassiõhtutel mängivad. Eriti lõbus oli silmapilgutamise mäng, kus proovile pandi poiste-tüdrukute tähelepanelikkus ja reageerimiskiirus. Kohalikud lapsed kutsusid aga külalised õue mänguväljakule, et oma mänge näidata. Kui viie maa õpetajad lõpuks projektikoosolekul kokku said, jagati üksteisele oma mängude kirjeldusi, mida igaüks oma kooli õpilaste vanavanematelt kogunud oli. Otse loomulikult õpiti mängud ka selgeks. Tuli välja, et kaasatoodud mängudest olid nii mõnedki mitmel maal tuntud, nagu näiteks rahvastepall, vahest ainult teise nime all. Põnev oli kuulda, kuidas partnerid oma koolis seni projektitööd organiseerinud olid. Vahetasime kogemusi, arutasime järgneva etapi tegevusi ja pidasime järgmise projektikohtumise plaane.
Projektikohtumiste üks osa on alati ümbruskonna vaatamisväärsuste ja kohaliku kultuuriga tutvumine. Meie, eestlaste jaoks oli kõige suuremaks elamuseks reis mägedesse. Kuigi Fundao linnake asub suurte mägede vahelises orus ja bussiaknast olime mägesid juba imetlenud, oli siiski närvekõditav käänulist mägiteed pidi üha kõrgemale ja kõrgemale jõudes kaugeid sinetavaid panoraame imetleda. Belmonte ja Sortelha mägikülad oma iidvanade kindlustega olid eriliselt maalilised ja panid mõtlema, kuidas küll nõnda ammu, mil polnud veel igasuguseid mootorite ja elektri jõul töötavaid mehhanisme leiutatud, suutsid inimesed ehitada tohututest kiviplokkidest võimsaid ehitisi, mis püsivad sajandeid. Sajandite hingust oli tunda ka Lissabonis, eriti Belemi linnaosas, kuhu on koondunud suur hulk muuseume ja mälestusmärke. Eriti meeldejääv oli Lissaboni üks sümboleid, Portugali kuulsatele maadeavastajatele (Vasco da Gama, Fernao de Magalhaes jt) pühendatud hiiglaslik monument, mille tipus asuvalt vaateplatvormilt alla vaadates saime imetleda monumendi ees asuvale sillutisele kujundatud maailma kaarti, kus kõik Portugali meresõitjate 15.-16. sajandi avastused peal. Oli kohe päris kahju, et saime Lissabonis veeta nii vähe aega, et sellest jätkus vaid linna bussituuriks, aga peale Belemi oleksime bussist maha tahtnud astuda veel paljudes kohtades, et vaadata okeanaariumi, loomaaeda, arvukaid muuseume, EXPRO näituse paviljoni ja paljut muud. Teises Euroopa otsas asuv Portugal sai tänu sellele reisile meile kindlasti palju lähedasemaks.
Projekt „Let´s play together like Grandpa!" kestab aga edasi. Partneritelt saadud mängude kirjeldused on vaja eesti keelde tõlkida ning selgeks õppida. Oma vanavanematelt saadud põnevamaid ja keerulisemaid mänge mängime ja salvestame videole, et teistel oleks neid kergem selgeks õppida. Ees ootavad projektikohtumised Poolas ja Sloveenias. Järgmise aasta mais ootame kõiki partnereid endale Sõmerule külla. Mängimiseni!
