Roosi töötas noorena kommuunis, siis Venemaal veskis, mingil ajajärgul ka Ukraina suhkruvabrikus. Sõja ajal 1941. aastal evakueeriti ehk Eesti mõistes küüditati ta perega Uuralitesse Sverdlovski alla. 1944. aastal pöördusid nad tagasi Valdaisse. Seal töötas ta metsanduses ja hiljem veskis. 1976. aastal kolis Roosi Viiratsisse poeg Kalju juurde. Töökoha sai ta Juri Gagarini nimelisse näidissovhoostehnikumi, kus töötas 1991. aastani haljastajana. Alates 1991. aastast naudib Roosi pensionipõlve.

Õigel sünnipäeva päeval peeti Roosi auks suursugune juubelipidu. Juubilarile oli oma õnnitluskirja saatnud Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, mis pidustuste käigus ka kogu rahva ees ette loeti. Oma kohalolekuga austasid juubilari Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe ja sotsiaaltöötaja Elviira Hendrikson.

Palavad õnnitlused sai Roosi oma tütrelt Marialt, kes oli koos oma tütrega sõitnud Moskvast Viiratsisse memmele vahvat pidu korraldama. Meeleoluka kontserdi andsid Viiratsi rahvamaja erinevas vanuses lauluringid, kanneldajad ja laulusolistid.

Peo lõpupoole oli kõigil pidulistel võimalus teele lennutada õhupall oma salasooviga. Punkti pani peole ilutulestik nimega «Moskva tähed». Tervist ja pikka eluiga meile kõigile ja seda kindlasti Roosi moodi!