Kui ei oleks Aimet, siis ei oleks ka Kaiu naisrühma sellisel kujul nagu kontserdikülastajad nägid. Tema oskused, kogemused, püsivus ja järjekindlus on meie sammud paika pannud, liikumised õigesse suunda juhtinud ja silmad põrandalt vaatajate ja kaastantsijateni viinud.

Tantsupisik on üks kummaline nähtus - see nakatab ega taha kuidagi lahti lasta. Nakatab lausa nii kõvasti, et läheb üle lastele ja lastelastelegi.

Kaiu vallas muudkui tantsitakse - nii lausus kunagi üks tuttav. Ja ongi hea, sest eks igal vallal on oma visiitkaart ja kuni on tublisid juhendajaid, siis jätkub ka tantsijaid.

Tore, et meie pidu aitasid oma esinemistega rikastada Kaiu Elurõõm, Kuimetsa Agnes ja Kuimetsa noorte segarühm. Kuigi noore tantsija jalg on kergem, nägin tantsulusti nii Elurõõmu naiste silmis kui ka noorte ja keskmises vanuses inimeste nägudel.

Õhetavad palged, väsinud jalad ja tordine suu - selline oli peojärgne esimene meenutus. Arvan, et see sünnipäevapidu läks igati korda. Kes ei tulnud, see ei näinud.