"Kurb on vaid see, et maavaidluse tõttu pidime veetrassi algsest plaanitust viima 300 meetrit kaugemale, mis tähendas veidi suuremat soojuskadu," rääkis Pavlenkova projekti tutvustades. Kokku on veetarassi pikkus üle 2,5 kilomeetri, millest 1,2 kilomeetrit on trass, mida pidi vesi tuleb katlamajja ja mööda 1,5 kilomeetrist toru läheb vesi maa alla tagasi. Algselt uuringute näitasid, et oleks saanud kasutada maa alla kaevandustre tulemustena tekkinud kaeveõõntesse kogunenud umbes seitsmekraadist sooja vett. Reaalne elu näitas, et tegelikult tuli katlamajja 5-6kraadine vesi, mille soojust ära kasutades köeti 300 elanikuga külas kütteperioodil küttesüsteemis olevad kaks 12korteriga maja, lastekodu ja rahvamaja. "Otseseid kasusaajaid on 160 inimest, kelle küttearved on tänu uuele katlamajale väiksemad ka ilma vallapoolse doteerimiseta. Lisaks saavad soojusest osa kõik väga aktiivse seltsieluga rahvamaja külastajad," sõnas Pavlenkova. Tulevikus on kavatsus keskküttesüsteemiga liita ka detailplaneerimisjärgus olevad elamud.

Kokku läks Kiikla külla kaevandusveel baseeruva keskküttevarustuse rajamine maksma üle 430 000 euro, millest poole kattis kohalik omavalitsus ja poole Keskonnainvesteeringute Keskus. Jaama võimsus on 500 kWh. Pavlenkova sõnul tootis möödunud kütteperioodil katlamaja energiat 900 MWh ning kuigi oli ka reservis küla seni kütnud kergõli katlamaja, siis ka kõige külmamatel ilmadel ei läinud varukatlamaja vaja.

Möödunud aastal tunnustas keskkonnaministeerium Mäetaguse vallavalitsust aasta keskkonnateo valimisel aukirjaga keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias.