Käest ilma jäänud põllumees: ära näpi töötavat masinat!

Ligi pool elust loomi ühe käega pidanud ning teravilja ja kartulit kasvatanud mees ei virise ega hädalda. "Kõige tähtsam on, et töö saaks tehtud!" ütleb Õhtulehele talunik Raido Raba, kes jättis oma käe heinapressi.

Haapsalu lähedal Ridala vallas asuva Uus-Vainu mahetalu rajas tema isa 1989. aastal. Kümme aastat hiljem, kui isa siitilmast lahkus, jätkas poeg isa alustatut. Selleks ajaks oli ta juba viis aastat ühe käega põllumees olnud.

Õnnetus, mis muutis elupõlise maamehe elu, juhtus 1994. aasta juulis. Tollal 20aastasel Raido Rabal oli kool värskelt läbi saanud, käis heinategu. Tööd tehes märkas ta, et üks rohututt oli heinapressi vahele kinni jäänud ja läks seda ära võtma. Sel saatuslikul hetkel jäi tema vasak käsi võlli ja heinapressi lindi vahele kinni. "Tahtsin kõrre ära võtta, aga võttis ka käe kaasa," ütleb mees ning tõdeb tagantjärele: "Ära näpi töötavat asja!"

"See oli minu õnn olnud, et see rull, mis ringi käis, oli veresooned kinni kõrvetanud. Muidu oleksin verest tühjaks jooksnud," meenutab Raido Raba.

Pärast õnnetust ei ole ta kordagi mõelnud, et jätaks talupidamise kus see ja teine. "Mul pole puudetoetust vaja. Miks peaksin seda võtma? Teistel on seda võib-olla palju rohkem vaja. /.../ Üks käsi on alles, kaks jalga on all, liikumist ei takista miski – asjad saab aetud ja tehtud," sõnab Raba.