Jaan Rannap rääkis lastele huvitavaid lugusid, mis on teda inspireerinud pőnevaid lasteraamatuid kirjutama. Rannapi jutud on osalt elust enesest, aga paljudesse juttudesse on pőimitud ka väljamőeldut. Ta ütles, et elu ise on mänginud kätte talle palju juhtumisi, mis on olnud vőimalik lugemiskőlblikuks voolida ja kaante vahele panna.

Pikemalt peatus ta „Topi" juures, milles kirjeldas ta ahvipärdiku kavalusi ja tempusid ning tegi kokkuvőtva ülevaate „Jefreitor Jőmmist", kes tegelikkuses oli erksa oleku ja mängulustiga laeval elav karupoiss. Kasvades saatis ta aga oma ülemeelikuse ja vilka tegutsemisega korda tegusid, mis kaptenile ei meeldinud ja seetőttu hakati otsima lahendusi mőmmiku elukoha muutmiseks.

Juba kogenud kirjamehed said kuulata Koigi koolilaste omaloomingut, mis kannab Trükieeliku nime. Őpilaste esitatud lugudest oli samuti kuulda nii seda, mis on elus juhtunud, aga ka oma väljamőeldud lugusid.

Kogunemisel märgiti ära ka usinamad lugejad. Noorematest őpilastest oli sel őppeaastal tragim raamatukogu külastaja Stella Siilak ja vanematest taas Sandra Sammler. Traditsiooniliselt andis Andres Jaaksoo neile tänutäheks omakirjutatud raamatu.