Kundat külastas linna aukodanik
Peer Tfelt-Hansen kohtus linnapea Riina Sooääre ning endise linnapea Allar Aroniga, samuti ammuste sõprade - perekond Ivaskitega (kj Arvi Ivaski vanaisa oli Theodor Hanseni autojuht).
Muuseumis jättis aukodanik oma jälje Kunda tsemendimuuseumi kuulsate ja Kunda jaoks oluliste inimeste käejälgede kogusse.
Külastati hooldekodu, kohtuti vanade sõpradega ning suheldi ka hooldekodu elanikega. Kõike seda ääretu südamlikkuse ja inimliku empaatiaga, nii et takistuseks ei saanud ka keelebarjäär. Hooldekodupere oli külaliste vastuvõtmiseks koduse kohvilaua isetehtud kapsapirukate, kohupiima-virsikukoogi ja muu maitsvaga katnud. Nii oli kõigil võimalik kohvilauas istudes eelmisi kohtumisi meenutada, tänastest arengutest mõtteid vahetada. Hooldekodu juhataja Linda Villiku ning perearsti Merike Siiakuga seob Tfelt-Hanseneid ammune koostöö ja sõprus.
Seltskonnaga ühines hetkeks ka Virumaa Teataja reporter, kes tegi linna aukodanikuga intervjuu (ilmus see 17. aprilli 2012 lehes). Pärast kojujõudmist Taanimaale kirjutas Peer Tfelt-Hansen Linda Villikule headest elamustest, mida tema ja ta lähedased hooldekodus kogesid, ning soovist hooldekodule annetada 3000 eurot, mida oleks võimalik kasutada väikesteks luksusteks (pidulikeks lõunasöökideks, väljasõitudeks või muudeks üllatusteks), mida hooldekodu oma elanikele muidu lubada ei saa. Tänaseks päevaks on annetus üle kantud ning hooldekodu peab suure tänutundega pisiluksusplaane. Siiras tänu annetajale!
Ühisgümnaasiumis.
Lisaks uudistati perearstipraksist ja kiirabi, muuseumi, ühisgümnaasiumi, kirikut, sadamat ja õhtustati praeguses Kunda linna klubis - Peer Tfelt- Hanseni vanaisa omaaegses kodus. Klubisse sisse astudes rääkis Peer loo legendaarsest karutopisest, mis kunagi maja sissekäigu juures seisis ning mis tänasel päeval on Tfelt-Hansenite kodus Taanis. Lapselapsed lisasid vanaisa karuloole napisõnalise, kuid väga värvika omapoolse nägemuse või kommentaari: "scary bear" (e.k hirmus karu). Lisaks rääkisime Theodor Hanseni ajast Kundas (1920-1940) - ajast, mil kaugete mälestuste järgi oli kõik korras ja kontrolli all. Peer Tfelt-Hansenil on oma suhtest vanaisaga meeles, et temal kui vanaisa vanima poja vanimal pojal oli vanaisaga eriline ja lähedane suhe.
Kirikus võeti külalisi soojalt vastu, räägiti kiriku ajaloost. Kiriku ehitamisele, sisustamisele kaasaaitamine ja esmajärjekorras Kristuse kuju Kundasse jõudmine oli Theodor Hanseni abikaasa nn suurprojektiks Kundas. Kirikus altaripildi asemel asuv kutsuva Kristuse kuju - väike koopia taani skulptori (Albert) Bertel Thorvaldseni (1770-1844) kuulsast skulptuurist - oli Peer Tfelt-Hanseni vanaema poolt suure hoolega kiriku tarbeks valitud ja Kundasse organiseeritud.
Peer Tfelt-Hansen ja tema abikaasa on mõlemad arstid, esimene on neuroloog ja teine perearst, kel oli oma kliinik. Nüüdseks on mõlemad pensionil ning pühendavad suuresti oma aja ja vahendid lastelastele, et koos reisida, maailma näha, sh Eestis ja Kundas käia, et avastada maad, mis jäi nende vanavanavanaisa jaoks oluliseks maaks ka siis, kui ta juba Taanis elas. Theodor Hansen armastas Eestit ja igatses siia tagasi. Igatsuse Eesti järele pärandas ta ka oma pojapojale Peerile. Nii oli Peer Tfelt-Hansen esimene, kes peale Eesti taasiseseisvumist Kunda linna käekäigu vastu huvi tundis. Ta aitas linna haiglat ravimite, aparatuuri ja mööbli muretsemisel ning kinkis koolile õppevahendeid ja -kirjandust. 2001. aastal annetas Tfelt-Hansen 400 000 krooni linnavalitsuse eriarvele kooli väliskontaktide arendamiseks. Hanseni fondist toetatakse Kunda ühisgümnaasiumi õpilaste õppereise, õpilasvahetust jms tegevust. Peale selle on Tfelt-Hansen kinkinud koolile jõuludeks raha õppevahendite muretsemiseks ka järgnevatel aastatel.
Pärast õhtusööki klubi trepil
Kundast sõitsid külalised Narva ning sealt edasi Haapsalusse, kus plaaniti ära proovida ka mudavann - lapsed suhtusid sellesse plaani küll silmnähtava skepsisega, kuid lubasid selles "naljas" siiski osaleda.
